TMS Art. 130Sissetuleku arestimine

(1) Töötasunõude või muu sellesarnase sissetuleku maksmise nõude arestimisega omandatud pandiõigus ulatub ka pärast arestimist sissenõutavaks muutuvatele summadele.

(1¹) Sissetulekuks loetakse eelkõige võlgniku töötasu või muud sellesarnast tasu, päevaraha, konkurentsist hoidumise tasu, intellektuaalse omandi üleandmisest või kasutada andmisest saadavat tasu, pensioni, dividende ning kaupa, teenust, loonustasu või rahaliselt hinnatavat soodustust, mida isik on saanud seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega.

(1²) Töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega seoses saadud kauba, teenuse, loonustasu või rahaliselt hinnatava soodustuse väärtus on selle hüve turuhind.

(1³) Kui võlgnikule töö- või teenistussuhte või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks oleku ajal või pikaajalise lepingulise suhte alusel rahas makstav tasu ei ületa käesoleva seadustiku §-s 132 ettenähtud mittearestitavat sissetuleku osa ja võlgnik saab käesoleva paragrahvi lõikes 1 2 nimetatud hüve, võib kohtutäitur arestida võlgniku rahas makstava tasu, arvestades saadava muu hüve väärtuse võlgniku tasu hulka.

(1⁴) Enne käesoleva paragrahvi lõike 1 3 alusel rahas makstava tasu arestimist ulatuses, mis jätab võlgnikule väiksema rahas makstava tasu kui käesoleva seadustiku §-s 132 ettenähtud mittearestitav sissetulek, kuulab kohtutäitur ära võlgniku ja tema tööandja või muu lepingupartneri ning vajaduse korral sissenõudja.

(1⁵) Kohtutäituril on õigus nõuda täitemenetluseks vajalikke andmeid võlgniku käesoleva paragrahvi lõikes 1 1 sätestatud muude sissetulekute kohta võlgniku tööandjalt ja teistelt võlgniku suhtes kohustatud isikutelt. Kolmas isik on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui tal on seaduse alusel õigus andmete esitamisest keelduda.

(2) Töötasu või ametipalga arestimine ulatub ka sissetulekule, mis võlgnikul on saada seoses teisele tööle või ametikohale ümberpaigutamisega või üleminekuga või seoses töötasu või ametipalga suurenemisega.

(3) Kui võlgnik asub töö- või teenistussuhte lõppemisest arvates kuue kuu jooksul uuesti tööle sama tööandja juures, loetakse varasem arestimisakt tööandja suhtes jõus olevaks.

(4) Sissetuleku arestimisel ei loeta sissetuleku hulka makse ega kohustusliku kogumispensioni, ravikindlustuse ning töötuskindlustuse makseid.