RÕS Art. 17Riigi õigusabi jätkuvus

(1) Riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile säilib asja ülekandumisel mõneks teiseks käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 ettenähtud riigi õigusabi liigiks ning varasemalt nimetatud advokaat jätkab isikule riigi õigusabi osutamist, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 ettenähtud juhul. Riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või prokuratuur võib riigi õigusabi osutava advokaadi taotluse alusel või oma algatusel igal ajal käesolevas seaduses ettenähtud korras uuesti hinnata, kas jätkuvalt esinevad käesolevas seaduses ettenähtud alused taotlejale riigi õigusabi andmiseks ning riigi õigusabi andmise aluste äralangemise korral lõpetada isikule riigi õigusabi andmine.

(2) Kui isikule on antud riigi õigusabi kriminaalmenetluses ja kriminaalmenetlus lõpetatakse asjas kuriteo tunnuste puudumise tõttu, alustades selle asemel väärteomenetlust, peab isik riigi õigusabi edasiseks saamiseks esitama kümne päeva jooksul käesolevas seaduses ettenähtud korras taotluse riigi õigusabi saamiseks käesoleva seaduse § 10 lõike 3 kohaselt. Kuni kohtu poolt isiku taotluse lahendamiseni jätkab varem nimetatud advokaat isikule riigi õigusabi osutamist selles asjas.

(3) Kohtumenetluses menetlusosalisena riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile laieneb ka samas asjas tehtud kohtulahendi edasikaebamise või sundtäitmise menetlusele.

(4) Asja menetlev kohus või kohus, kelle pädevuses oleks menetleda kaebust täitemenetlust läbi viiva kohtutäituri tegevuse peale, võib oma algatusel igas menetlusstaadiumis käesolevas seaduses ettenähtud korras uuesti hinnata, kas jätkuvalt esinevad käesolevas seaduses ettenähtud alused taotlejale riigi õigusabi andmiseks ning riigi õigusabi andmise aluste äralangemise korral lõpetada isikule riigi õigusabi andmine. Kohus peab kõiki riigi õigusabi andmise eeldusi kontrollima, kui õigusabi taotletakse esindamiseks täitemenetluses enam kui ühe aasta möödumisel menetluses tehtud lahendi jõustumisest.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 4 ettenähtud uue hindamise korral on kohtul õigus vajaduse korral nõuda riigi õigusabi saajalt uue teatise esitamist oma majandusliku seisundi kohta ning küsida andmeid riigi õigusabi saaja või tema perekonnaliikmete majandusliku seisundi või maksevõime kohta Maksu- ja Tolliametilt, krediidiasutustelt ja muudelt isikutelt või asutustelt.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 4 alusel riigi õigusabi andmise lõpetamise korral vabaneb riigi õigusabi osutanud advokaat õigusabi andmise kohustusest ning kohus määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks temale riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse. Samaaegselt määrab kohus käesoleva seaduse §-s 25 ettenähtud korras kindlaks riigi õigusabi saaja kohustuse hüvitada riigile täielikult või osaliselt advokaadile makstav summa.

(7) Kohus või muu pädev asutus võib riigi õigusabi korras määratud osamaksete tasumise peatada või maksete suurust ja tasumise tähtaega muuta tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 188 sätestatud korras. Menetlusabi andmise lõpetamisel lähtutakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 189 sätestatust.