ÕÕS Art. 5Õppetoetuse taotlemine

(1) Õpilasel on õigus taotleda põhitoetust, kui ta:

1) on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;

2) õpib kutseõppe tasemeõppe õppekaval, kus on tegevustoetusest moodustatud koolituskohad, välja arvatud ettevalmistava õppe õppekaval;

3) õpib kutseõppe tasemeõppe õppekaval statsionaarses õppes, välja arvatud ettevalmistavas õppes, ja ei ole ületanud õppekava nominaalkestust.

(2) (2¹) Üliõpilasel on õigus saada vajaduspõhist õppetoetust, kui:

1) ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise elamisloa, välja arvatud õppimiseks antud tähtajaline elamisluba, või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;

2) ta õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust vähemalt 75 protsenti või ta õpib täiskoormusega esimesel semestril;

3) tema käesoleva seaduse § 5 1 alusel arvestatud keskmine sissetulek kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära.

(2²) Üliõpilasel, kelle vajaduspõhise õppetoetuse taotlus on asjaomasel semestril jäetud rahuldamata põhjusel, et see ei vastanud käesoleva paragrahvi lõike 2 1 punktis 3 nimetatud tingimusele, on õigus taotleda vajaduspõhist eritoetust, kui:

1) tema ja käesoleva seaduse § 5 1 lõikes 2 nimetatud perekonnaliikmete vajaduspõhise õppetoetuse taotluse esitamisele eelnenud kolme kuu keskmine sissetulek ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära, eelkõige kui nimetatud sissetulek on vähenenud seoses üliõpilase või tema perekonnaliikme töötuna arvele võtmisega või puuduva töövõimega või

2) ta vastab muudele õppeasutuse kehtestatud tingimustele, mis on seotud üliõpilase majandusliku olukorra halvenemisega või muu raske majandusliku olukorraga, mis takistab üliõpilasel õpingute jätkamist.

(2³) Üliõpilasel ei ole õigust ühtaegu saada nii vajaduspõhist õppetoetust kui ka vajaduspõhist eritoetust.

(2⁴) Käesoleva paragrahvi alusel makstavat õppetoetust ei saa sisekaitselise ja riigikaitselise rakenduskõrgkooli õpilased ja üliõpilased.

(3) (4) Õppetoetust ei ole õigust saada akadeemilisel puhkusel oleval õpilasel ja üliõpilasel.

(4¹) Õppetoetust ei ole õigust saada üliõpilasel ajal, mil ta saab õppetoetust välisriigi valitsuselt, rahvusvaheliselt või valitsustevaheliselt organisatsioonilt või koostööprogrammi esinduselt.

(5) Õppeasutus moodustab eritoetuse fondi, millesse suunatakse kuni 50 protsenti põhitoetuse fondi vahenditest. Lisaks suunatakse eritoetuse fondi põhitoetuse fondidest ülejäänud vahendid. Kui ka eritoetuse fondis tekib ülejääk, on õppeasutusel õigus tekkinud jääki fondide vahel jagada. Eritoetuse fondist võib anda toetusi käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud nõudeid arvestamata ning võttes arvesse muid õpilase õpingute jätkamist takistavaid asjaolusid. Eritoetuse fondi kasutamise korra kinnitab õppeasutuse nõukogu.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud isikutel on õigus taotleda õppetoetust õppekava nominaalkestuse õppeaastate arvule vastaval arvul aastatel.

(7) Õpilasel on õigus taotleda põhitoetust viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas – septembris (septembriks, oktoobriks, novembriks, detsembriks ja jaanuariks) ja veebruaris (veebruariks, märtsiks, aprilliks, maiks ja juuniks), esimese aasta õpilasel üks kord aastas – veebruaris (veebruariks, märtsiks, aprilliks, maiks ja juuniks).

(7¹) Vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamist korraldab Haridus- ja Teadusministeerium, tema hallatav riigiasutus või tema volitatud riigi asutatud sihtasutus.

(7²) Üliõpilane esitab vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamise korraldajale taotluse vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks kuni viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas – septembrist jaanuarini ja veebruarist juunini. Toetust makstakse alates toetuse taotlemise kuust.

(7³)

(7⁴) Üliõpilasel on õigus esitada vähemalt kaks korda õppeaastas õppeasutusele taotlus vajaduspõhise eritoetuse saamiseks kuni viieks õppekuuks – septembrist jaanuarini ja veebruarist juunini. Toetust makstakse alates toetuse taotlemise kuust.

(8) Õppeasutus kehtestab õppetoetuste, välja arvatud vajaduspõhise õppetoetuse taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja korra ning teeb selle õpilastele ja üliõpilastele teatavaks.

(8¹) Vajaduspõhise õppetoetuse taotlemise, määramise ning maksmise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=120062026007&id=129082026003 määrusega.

(9) Kui valdkonna eest vastutav minister volitab vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamist korraldama riigi asutatud sihtasutuse, sõlmib valdkonna eest vastutav minister riigi asutatud sihtasutusega vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamise korraldamiseks, sealhulgas taotluste menetlemiseks ja vajaduspõhiste õppetoetuste määramiseks, halduslepingu.

(10) Järelevalvet käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud halduslepingu täitmise üle korraldab Haridus- ja Teadusministeerium.

(11) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab riigi asutatud sihtasutusel jätkata käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise Haridus- ja Teadusministeerium.