ELTS Art. 72Võrgutasude arvestamise alused

(1) Ühe võrguettevõtja teeninduspiirkonnas ei või edastamistasu ega võrguühenduse kasutamise tasu sõltuda turuosalise asukohast.

(2) Võrguettevõtjal on õigus eristada sama võrguteenuse eest võetavaid võrgutasusid ja võrguteenuse osutamise muid tingimusi sõltuvalt pinge ja varustuskindluse tasemest, järgides käesoleva seaduse muid asjakohaseid sätteid.

(2¹) Osutatavate võrguteenuste kvaliteedinõuete rikkumise korral on võrguettevõtjal kohustus vähendada võrguteenuse eest võetavat võrgutasu vastavalt käesoleva seaduse § 65 lõike 5 alusel kehtestatud õigusakti nõuetele.

(3) Võrguettevõtjal on õigus moodustada turuosaliste rühmi ning rühmakaupa eristada võrgutasusid ja võrguteenuste osutamise muid tingimusi, järgides käesoleva seaduse muid asjakohaseid sätteid.

(4) Konkurentsiamet töötab välja ja avalikustab käesoleva seaduse § 71 lõike 1 punktides 3–5 nimetatud võrgutasude arvutamise ühtse kaalutud keskmisel kapitalikulul põhineva metoodika ning lähtub sellest võrguettevõtjate võrgutasude kooskõlastamisel. Konkurentsiameti kasutatav metoodika peab arvestama käesolevas paragrahvis ja §-s 71 sätestatut.

(5) Erinevatest võrgutasudest tulenevate piirkondlike hinnaerinevuste vähendamiseks võib Vabariigi Valitsuse otsuse alusel rakendada toetusmeetmeid võrguettevõtja või tarbijate toetamiseks.

(6) Käesoleva seaduse § 71 lõike 1 punktides 3–5 nimetatud võrgutasude hinna arvutamisel võetakse aluseks viimase kolme kalendriaasta aritmeetiline keskmine müügikogus. Vajaduse korral tehakse müügikoguse leidmiseks lisaanalüüs.

(6¹) Võrguettevõtjal on võrgu arenduskohustuse ajal õigus teha lisaks olemasoleva võrgulepingu täitmisele investeering, mis on vajalik võrguettevõtja prognoositud uue tootmis- ja tarbimissuunalise võimsuse liitmiseks või tarbimis- või tootmistingimuste muutmiseks võrgus. Põhivõrgus võib sellise investeeringu teha ainult liitumisel põhivõrguettevõtja olemasoleva põhivõrguga.

(6²) Võrgu arenduskohustusega seotud võrguettevõtja investeering võetakse arvesse käesoleva seaduse § 71 lõike 1 punktides 3–5 nimetatud võrgutasude hinna arvutamisel ja arvestatakse võrguettevõtja võrguteenuse osutamiseks vajaliku põhivara hulka.

(6³) Põhivõrguga ühendamisel võib liitumistasu koosneda kulupõhisest hinnast, liitumistasu fikseeritud määrast, mida arvestatakse eurodes ühe megavoltampri kohta (edaspidi võrgutugevdustasu ), põhivõrguettevõtja hinnakirjas fikseeritud kulukomponentidel põhinevatest võrguühenduse rajamiseks vajalike alajaamatööde kuludest (edaspidi võrguühendustasu ) ning menetlus-, toimingu- ja projektijuhtimistasust või muust tasust, kui see on käesoleva seaduse § 73 lõikes 1 nimetatud metoodika alusel ette nähtud. Põhivõrguga ühendamise liitumistasu maksmise ja selle kujunemise täpsemad tingimused sätestatakse käesoleva seaduse § 42 lõike 3 alusel kehtestatud määruses.

(6⁴) Võrguga liitumisel või võrgu tarbimis- või tootmistingimuste muutmisel, milleks kasutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 6 1 nimetatud investeeringut, vähendatakse võrguettevõtja võrgu arenduskohustuse raames võrguteenuse osutamiseks vajalikku ja põhivara hulka arvestatud kulu laekunud võrgutugevdustasu ning võrguühendustasu võrra. Menetlus-, toimingu- ja projektijuhtimistasu tagasi ei arvestata.

(6⁵) Uue tootmisvõimsusega liitumisel või tootmisvõimsuse suurendamise korral olemasolevas põhivõrgus tuleb käesoleva seaduse § 73 lõikes 1 nimetatud liitumistasu arvutamise metoodikas arvesse võtta:

1) põhivõrguettevõtja võrgu arengukava järgi planeeritavate võrguinvesteeringute prognoositavat maksumust;

2) põhimõtet, et arenduskohustuse raames tehtavad investeeringud toovad kasu nii tootmisele kui ka tarbimisele, ning sellest lähtudes määrata fikseeritud tasu arvutusse pool arengukava järgi planeeritavate võrguinvesteeringute prognoositavast maksumusest;

3) uute tootmissuunaliste liitumiste prognoositavat mahtu;

4) vajadust tagada võimalikult stabiilne fikseeritud tasu, et vähendada tootmisvõimsuse arendamise riske.

(6⁶) Uue tootmisvõimsusega liitumisel või tootmisvõimsuse suurendamise korral olemasolevas põhivõrgus tuleb liitumispunkti loomisega seotud tasu käesoleva seaduse § 73 lõikes 1 nimetatud metoodikas arvesse võtta:

1) liitumispunkti rajamise keskmisi kulusid;

2) vajadust tagada võimalikult stabiilne fikseeritud tasu, et vähendada tootmisvõimsuse arendamise riske.

(7) Hinna sisse ei arvata järgmisi kuluartikleid:

1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu;

2) sponsorlust, kingitust ja annetust;

3) võrguteenuse osutamisega sidumata kulu;

4) õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahvi ja viivist;

5) finantskulusid eraldi kulukomponendina, mida võetakse arvesse kaalutud keskmise kapitalihinna arvutamisel;

6) muid kulusid, mis ei ole vajalikud ettevõtjale õigusaktidega pandud kohustuste täitmiseks.

(8) Hinna sisse arvatavad kulud peavad olema põhjendatud, lähtuma kuluefektiivsusest ning võimaldama ettevõtjale õigusaktidega sätestatud kohustuste täitmist. Põhjendatud tegevuskulude hindamisel lähtutakse järgmistest printsiipidest:

1) kulu dünaamika jälgimine ajas ja selle võrdlus tarbijahinnaindeksi dünaamikaga;

2) kulukomponentide põhjendatuse analüüs koos eksperdihinnangutega;

3) ettevõtja kulude ja nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemine teiste sellesarnaste ettevõtjate kuludega.

(9) Hinna sisse arvatava põhjendatud tulukuse ja põhivara kulumi arvutamisel võetakse arvesse vaid võrguteenuse osutamiseks vajalikku põhivara. Põhivara hulka ei arvestata:

1) pikaajalisi finantsinvesteeringuid;

2) immateriaalset põhivara, välja arvatud arvutitarkvara litsents ja vara kasutusõigus;

3) tagastamatu abi ja sihtfinantseerimise raames soetatud põhivara;

4) liitumistasudest soetatud põhivara, kui see ei ole seotud käesoleva paragrahvi lõike 6 1 alusel soetatud põhivaraga;

5) põhivara, mida ettevõtja ei kasuta võrguteenuse osutamiseks.

(10) Põhivara väärtuse arvestus on järjepidev ja jätkub ka ettevõtja või vara omandisuhte muutmisel.

(11) Põhjendatud tulukus arvutatakse põhimõttel, et võrguteenuse osutamiseks vajaliku põhivara väärtus, millele on liidetud käibekapitali komponent, korrutatakse kaalutud keskmise kapitali hinnaga.

(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud käibekapitali komponendi suurus on viis protsenti viimase kolme kalendriaasta käibe aritmeetilisest keskmisest. Vajaduse korral tehakse käibekapitali komponendi leidmiseks lisaanalüüs.

(13) Hinna sisse arvatavate kulude puhul võetakse arvesse põhjendatud investeeringuid ja kulutusi energiasäästu saavutamiseks lõpptarbija juures kuni ühe protsendi ulatuses viimase kolme aasta keskmisest müügitulust, kui on täidetud järgmised tingimused:

1) investeeringute ja kulutuste tulemusena saavutatakse energiasääst energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punkti 21 kohase lõpptarbija juures;

2) saavutatavat energiasäästu on varem hinnatud vastavalt energiamajanduse korralduse seaduse § 18 lõike 1 alusel kehtestatud määrusele;

3) ettevõtja hindab iga aasta 1. aprilliks kolmel eelmisel kalendriaastal ellu viidud tegevuste tulemusena saavutatud energiasäästu vastavalt energiamajanduse korralduse seaduse § 18 lõike 1 alusel kehtestatud määrusele ja esitab selle kohta aruande energiasäästu koordinaatorile energiamajanduse korralduse seaduse tähenduses.

(14) Põhivara kulumi arvutamisel lähtutakse võrguteenuse osutamiseks vajaliku põhivara väärtusest ja kuluminormist, mis vastab põhivara kasulikule tehnilisele elueale.