Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord Art. 7Eluohtlik tervisekahjustus

(1) Eluohtlik on tervisekahjustus, mis ohustab kannatanu elu tervisekahjustuse tekitamise ajal või selle järel, olenemata arstiabi osutamisest, haiguse kulust, paranemise ajast ja lõpptulemusest.

(2) Eluohtlikud tervisekahjustused on:

1) koljupõhimikuluu või koljuvõlviluu kinnine murd, millega kaasneb raske peaajukahjustus;

2) koljupõhimikuluu või koljuvõlviluu lahtine murd;

3) raske peaajupõrutus või muu raske peaajukahjustus;

4) lülisambakanalisse ulatuv haav, sh seljaaju funktsiooni kahjustuseta;

5) esimese või teise kaelalülikeha- või lülikaare- või telglülihambamurd, sh seljaaju funktsiooni kahjustuseta;

6) muu kaelalüli või rinna- või nimmelüli vigastus, millega kaasneb seljaaju funktsiooni raske kahjustus;

7) seljaajuvigastus, millega kaasneb seljaaju funktsiooni raske kahjustus;

8) kõrisse, neelu, hingetorusse, söögitorusse, kilpnäärmesse või harknäärmesse ulatuv haav (kõigi koekihtide läbistus);

9) rindkere- või kõhuõõnde ulatuv haav;

10)

11)

12) rindkere või kõhuõõne kinnine vigastus, millega kaasneb elundi funktsiooni raske kahjustus;

13) pika toruluu (õlavarreluu, reieluu või sääreluu) lahtine murd;

14) aordi, ühise, sisemise või välise unearteri, rangluualuse arteri, õlavarrearteri, kaenlaarteri, reiearteri, põlveõndlaarteri, küünar- ja kodarluuarteri, sääre- ja pindluuarteri ning neid saatvate veenide vigastus;

14¹) muude arterite ja neid saatvate veenide vigastus, kui verejooksu peatamiseks on vaja rakendada invasiivseid ravimeetodeid;

15) III-IV järgu põletus, kui on kahjustatud üle 15% kehapinnast; III järgu põletus, kui on kahjustatud üle 20% kehapinnast; II järgu põletus, kui on kahjustatud üle 30% kehapinnast.

(3) Tervisekahjustus võib olla eluohtlik, kui sellega kaasneb mõni järgmistest seisunditest:

1) šokk;

2) teadvushäire, mis nõuab arstiabi eluliste funktsioonide toetamiseks;

3) äge südamepuudulikkus;

4) äge hingamispuudulikkus;

5) hapnikupuudus ajuverevarustuse häirete ja väljakujunenud muutustega näol ning kaelaelundites, mis on objektiivselt tuvastatud ja mille põhjuseks on kaelaelundite pigistamine või mehaanilise lämbuse tekitamine muul viisil;

6) sepsis;

7) kehapiirkonna või organi või selle osa vereringe häire, mis põhjustab infarkti, gangreeni või embooliat;

8)