KMSS Art. 120Tagatised vara merepääste konventsioonist tulenevatele nõuetele

(1) Vara merepääste 1989. aasta rahvusvahelise konventsiooni artiklis 12 nimetatud päästetasunõuet omaval isikul ja artiklis 14 nimetatud erihüvitisenõuet omaval isikul on nõuete tagamiseks merivõlg päästetud laeva suhtes.

(2) Muude päästetud asjade suhtes on vara merepääste 1989. aasta rahvusvahelise konventsiooni artiklis 12 nimetatud päästetasunõuet omaval isikul ja artiklis 14 nimetatud erihüvitisenõuet omaval isikul pandiõigus. Reeder ja vedaja on kohustatud andma päästetasunõuet või erihüvitisenõuet omavale isikule teavet päästetud asjade omaniku kohta.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud õigusi ei või maksma panna juhul, kui:

1) nõuet omavale isikule antakse nõude tagamiseks piisav tagatis vastavalt vara merepääste 1989. aasta rahvusvahelise konventsiooni artikli 20 lõikele 2;

2) päästetud laev või muu päästetud asi kuulus riigile või kui päästetud laev oli riigi käsutuses ja laeva või asja kasutati mitteärilisel eesmärgil ning see omas päästmise ajal rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud printsiipide kohaselt riiklikku puutumatust.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud pandiõigus lõpeb ühe aasta möödumisel nõude tekkimisest, mida pandiõigus tagab.

(5) Kui päästetasunõuet või erihüvitisenõuet omav isik annab päästetud laeva või asja vabaks, on omanik kohustatud selle vastu võtma.

(6) Kui laeva kapten annab päästetud asja üle vastuvõtmiseks õigustatud isikule vastuolus vara merepääste 1989. aasta rahvusvahelise konventsiooni artikli 21 lõikes 3 sätestatuga, vastutab laeva kapten päästetasunõuet või erihüvitisenõuet omavale isikule tekkinud kahju eest. See kehtib ka juhul, kui laeva kapten tegutses reederi juhiste järgi.