Ülevõtmispakkumisreeglid · Ülevõtmispakkumisreeglid
Ülevõtmispakkumisreeglid Art. 22Ebakohased kaitsevõtted
10. peatükk ÜLEVÕTMISPAKKUMISE TEGEMATA JÄTMISELE VÕI NURJUMISELE SUUNATUD SIHTEMITENDI EBAKOHASTE KAITSEVÕTETE TUNNUSED
(1) Sihtemitendi poolt ülevõtmispakkumisest teada saamisest kuni selle tulemuste avalikustamiseni on sihtemitendil ja sihtemitendiga kooskõlastatult tegutsevatel isikutel keelatud teha tegusid, mis võivad põhjustada ülevõtmispakkumise nurjumise. Sihtemitendil on õigus kutsuda võistlevate ülevõtmispakkumiste tegemisele.
(2) Sihtemitendi keelatud tegude (ebakohaste kaitsevõtete) hulka arvatakse ka lepingud, teised õigustoimingud ja muud teod, millega:
1) võõrandatakse või omandatakse vara, mille väärtus või hind moodustab vähemalt 10 protsenti sihtemitendi bilansimahust (viimase avalikustatud majandusaasta või vahearuande alusel);
2) võõrandatakse, panditakse või koormatakse muul viisil vara, mis moodustab sihtemitendi põhilise väärtuse ja mis on seeläbi ülevõtmispakkumise kaudseks objektiks ning ülevõtja on prospektis sellist vara käsitlenud ülevõtmispakkumise kaudse objektina;
3) makstakse juhatuse liikmele või tegevjuhtkonna liikmele tema ülesannetele mittevastavat, sihtemitendi majandusolukorrale mittevastavat või ebatavaliselt kõrget tasu sihtemitendi juhatuse liikme ametist või sihtemitendi tegevjuhtkonnast lahkumise puhul;
4) emiteeritakse aktsiaid, mille märkimise suhtes on välistatud aktsionäri eesõigus.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud tehinguks varaga, mis moodustab sihtemitendi põhilise väärtuse, on tehing, mis väljub igapäevase majandustegevuse raamidest, või investeering, mille puhul varade eest makstav või saadav summa, sealhulgas vara või väärtpaberite turuväärtus ja emitendi poolt üle võetud võlad või antud laenud on võrdsed või ületavad 10 protsenti emitendi omakapitalist viimase auditeeritud konsolideeritud bilansi järgi. Tütarettevõtja tehingu olulisuse määramisel võetakse aluseks kontserni konsolideeritud omakapital.