MSOS Art. 95Käesoleva seaduse rakendamise erisused

(1) Käesoleva seaduse § 12 lõike 3 teine lause kehtib nende laevade kohta, mis omandatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist.

(2) Käesoleva seaduse § 17 lõikes 2 ja § 32 lõikes 2 nimetatud tunnistused kuuluvad ümbervahetamisele uuele vormile vastavate tunnistuste vastu laeva järgmisel täisülevaatusel.

(3) Käesoleva seaduse 11 1 . peatüki navigatsioonitasusid puudutav osa jõustub 2004. aasta 1. juulil.

(4) Arstil, kes käesoleva seaduse § 26 1 jõustumise ajal teeb tervisekontrolli kõigi sõidupiirkondade laevade laevapere liikmetele, tasemeharidust andvasse mereõppeasutusse õppima asujatele ja seal õppijatele, on õigus jätkata tervisekontrolli tegemist kuue kuu jooksul, arvates nimetatud paragrahvi jõustumisest. Arst peab taotlema enda tunnustamist Tervishoiuametis kuue kuu jooksul § 26 1 jõustumisest arvates. Nimetatud tähtaja jooksul taotluse esitamata jätmisel kaotab arst õiguse teha tervisekontrolli. Tunnustamise taotlemisel ei kohaldata arstile § 26 1 lõike 1 punktis 2 sätestatud koolitusnõuet. Tunnustamise taotlemiseks esitab arst Tervishoiuametile tervishoiuteenuse osutaja väljastatud dokumendi, millest nähtub, et § 26 1 jõustumise ajal teeb arst tervisekontrolli kõigi sõidupiirkondade laevade laevapere liikmetele, tasemeharidust andvasse mereõppeasutusse õppima asujatele ja seal õppijatele.

(5) Arst, kes käesoleva seaduse § 26 1 jõustumise ajaks on läbinud Töötervishoiu Keskuse korraldatud tervisekontrolli tegijate 18-tunnise meremeditsiinialase koolituse, peab taotlema enda tunnustamist Tervishoiuametis kuue kuu jooksul § 26 1 jõustumisest arvates. Tunnustamise taotlemisel ei kohaldata arstile § 26 1 lõike 1 punktis 2 sätestatud 18-tunnise meremeditsiinialase koolituse nõuet. Tunnustamine annab arstile pädevuse kontrollida kohaliku rannasõidu ja sisevete laevade laevapere liikmete tervist. Tunnustamise taotlemiseks esitab arst Tervishoiuametile Töötervishoiu Keskuse korraldatud tervisekontrolli tegijate meremeditsiinialase koolituse läbimist tõendava tunnistuse koopia.

(6) Alla 15 m kogupikkusega kalalaevadele antud mõõtekirjad tuleb käesoleva seaduse § 3 lõike 3 alusel kehtestatud tingimustele vastava mõõtekirja vastu ümber vahetada 2004. aasta 1. maiks.

(7) (8) Transpordiamet on pädev asutus ja täidab administratsiooni kohustusi laevade ja laevapere liikmete osas järgmiste IMO konventsioonide mõistes, millega Eesti Vabariik on ühinenud:

1) rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel;

2) 1966. aasta rahvusvahelise laadungimärgi konventsioon ning selle konventsiooni kehtivad protokollid ja hilisemad muudatused;

3) meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon;

4) 1969. aasta rahvusvaheline laevade mõõtmise konventsioon;

5) rahvusvaheline laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsioon;

6) rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsioon;

7) rahvusvaheline konventsioon kahjulike kattumisvastaste süsteemide kontrolli kohta laevadel;

8) rahvusvaheline konventsioon ohututest konteineritest;

9) ballastvee konventsioon;

10) Hongkongi laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu rahvusvaheline konventsioon;

11) Nairobi rahvusvahelise laevavrakkide eemaldamise 2007. aasta konventsioon;

12) 1996. aasta rahvusvahelise konventsiooni vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ja kahjulike ainete mereveol (HNS-konventsiooni) 2010. aasta protokoll.

(9) Transpordiamet on Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 725/2004/EÜ laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tõstmise kohta (EMP-s kohaldatav tekst) (ELT L 129, 29.04.2004, lk 6–91) mõistes pädev asutus ( competent authority for maritime security ) ja informatsiooni vahendav asutus ( focal point for maritime security ) ning täidab administratsiooni kohustusi laevade osas, välja arvatud turvatasemete kehtestamine.

(10) (11) Käesoleva seaduse §-d 37 1 ja 39 1 jõustuvad 2005. aasta 1. juulil.

(12) (13)

(14) Riigihaldusülesandeid täitval laeval meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelises konventsioonis sätestatud laeva juhtkonna liikme kvalifikatsiooni saamiseks sooritatud meresõidupraktika arvatakse laevapere liikme meresõidudiplomi või kutsetunnistuse saamiseks vajaliku meresõidupraktika hulka.

(15) Enne 2011. aasta 1. jaanuari Politsei- ja Piirivalveameti soetatud laevadele ja nende laevapere liikmetele laienevad üksnes käesoleva seaduse § 20 lõige 1, välja arvatud «Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelises konventsioonis, 1978» (edaspidi meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon ) sätestatud laeva juhtkonna liikmete kvalifikatsiooni omistamise osas, § 20 lõige 2, § 21 lõiked 1 ja 2, välja arvatud meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelises konventsioonis sätestatud laeva juhtkonna liikmete kvalifikatsiooni osas, ning 11. peatükk, välja arvatud § 45 lõige 4.

(16) Käesoleva seaduse § 35 3 lõike 1 punkte 3 ja 5 ei kohaldata kasutusele võetud väikelaevale, millele ei kohaldu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/53/EL väikelaevade ja jettide kohta ning direktiivi 94/25/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 354, 28.12.2013, lk 90–131) nõuded.

(17) Käesoleva seaduse § 35 3 lõike 1 punkti 4 ei kohaldata kasutusele võetud väikelaevale, millele ei kohaldu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/53/EL nõuded, ja enne 2005. aasta 31. detsembrit valmistatud jetile.

(18) (19)

(20) Käesoleva seaduse § 20 lõiget 5 8 ei kohaldata isikule, kes on lõpetanud mereõppeasutuse või on õppima asunud mereõppeasutusse enne 2011. aasta 1. jaanuari.

(21) Käesoleva seaduse § 53 1 lõiget 1 1 kohaldatakse:

1) enne 2010. aasta 30. novembrit ehitatud kalalaeva suhtes, mille kogupikkus on 24 meetrit või enam ja alla 45 meetri, alates 2012. aasta 31. maist;

2) enne 2010. aasta 30. novembrit ehitatud kalalaeva suhtes, mille kogupikkus on 18 meetrit või enam ja alla 24 meetri, alates 2013. aasta 31. maist;

3) enne 2010. aasta 30. novembrit ehitatud kalalaeva suhtes, mille kogupikkus on 15 meetrit või enam ja alla 18 meetri, alates 2014. aasta 31. maist.

(22) Käesoleva seaduse § 50 10 lõikes 1 sätestatud maksimaalseid veeteetasu maksmise kordasid hakatakse 2013. aastal arvestama alates 1. juulist.

(23) 2013. aasta 1. juulist kuni 31. detsembrini laeva külastuse eest makstavat veeteetasu vähendatakse lähtuvalt 2013. aasta 1. jaanuarist kuni 30. juunini laeva eest makstud tuletorni- ja navigatsioonitasu suurusest. Veeteetasu vähendatakse tasumisele kuuluva külastuskorra kohta summa võrra, mis arvutatakse 2013. aasta 1. jaanuarist kuni 30. juunini laeva eest makstud tuletorni- ja navigatsioonitasu jagamisel sama perioodi jooksul tehtud reiside arvuga, kuid mitte suurema arvuga kui:

1) reisilaeval 60-ga;

2) merematkelaeval 3-ga;

3) muul laeval 10-ga.

(24) Käesoleva paragrahvi lõikes 23 sätestatud veeteetasu vähendamist rakendatakse samale arvule reisidele, mida laev tegi ajavahemikul 2013. aasta 1. jaanuarist kuni 2013. aasta 30. juunini, kuid mitte rohkematele reisidele kui:

1) reisilaeval 60-le;

2) merematkelaeval 3-le;

3) muul laeval 10-le.

(25) Kui käesoleva paragrahvi lõike 23 kohane tasumäära vähendamine ühe reisi kohta on suurem kui reisi kohta maksmisele kuuluv veeteetasu, siis loetakse tasumäära vähendamise suurus võrdseks veeteetasuga.

(26) Kui regulaarreise tegev reisilaev, mille puhul kuulub kalendriaastas veeteetasu tasumisele vähem kui 60 korral, alustab käesoleva seaduse § 50 10 lõike 1 punkti 1 kohaste reiside tegemisega 2015. aasta jaanuarikuus, esitatakse käesoleva seaduse § 50 10 lõikes 1 2 nimetatud reisigraafik Veeteede Ametile hiljemalt 2015. aasta 31. jaanuaril.

(27) Reiditeenust osutav laev, mis tegutses enne käesoleva seaduse § 53 1 lõike 4 jõustumist ja tegutseb pärast seda edasi, peab olema varustatud nõuetele vastava A- või B-klassi AIS-seadmega hiljemalt kuue kuu pärast § 53 1 lõike 4 jõustumisest arvates.