Rechtsbibliothek und Fallanalyse · Österreich · Belgien · Europäische Union
LAWxPERT Anmelden Kostenloses Konto

MSOS · Meresõiduohutuse seadus

MSOS Art. 45Veeteel liiklemine

11. peatükk VEELIIKLUSE OHUTUS VEETEEL

In KraftAmtlicher Text

(1) Veesõidukiga merel ja merega ühenduses olevatel sisevetel liigeldes tuleb liikuda ohutu kiirusega ja järgida rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsiooni nõudeid. Muudel sisevetel liigeldes tuleb järgida sisevetel liiklemise korda.

(2) Sisevetel liiklemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026056&id=258035 .

(3) Veesõiduki omanik või omaniku volitatud isik on kohustatud tagama veesõiduki ohutuse ja tehnilise seisundi vastavuse nõuetele.

(4) Väikelaeva või muu veesõiduki juht ei tohi merel või sisevetel liigeldes olla joobeseisundis.

(4¹) Alkoholijoobes olevaks loetakse väikelaeva või muu veesõiduki juht järgmistel juhtudel:

1) väikelaeva või muu veesõiduki juhi ühes grammis veres on vähemalt 0,5 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem;

2) jetijuhi ühes grammis veres on vähemalt 0,2 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,1 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

(4²) Väikelaeva või muu veesõiduki omanikul on õigus kehtestada väiksem lubatud alkoholisisalduse määr või alkoholi tarbimise keeld.

(5) Transpordiamet võib üldkasutataval veeteel laevaliikluse ohutuse tagamiseks kehtestada ajutisi piiranguid.

(5¹) Lähtudes reaalsest jääolukorrast võib Transpordiameti kehtestada talvise navigatsiooni perioodil jäämurdja poolt teenindatavatele laevadele piiranguid, arvestades nende jääklassi, peamasina võimsust või vajaduse korral muid näitajaid, samuti on tal õigus katkestada mis tahes sadama teenindamine jäämurdja poolt, teatades sellest sadamavaldajale, laevakaptenile ja laevaagendile ning tagades sadamas töö lõpetanud laevade väljaviimise, kui reaalne jääolukord seda võimaldab.

(5²) Kaitsevägi võib põhiseaduslikku korda, riigi julgeolekut või inimeste elu ja tervist ähvardava suurenenud ohu ajal riigi sõjalise kaitsmise või selleks vahetult valmistumise korral kehtestada veeteel liiklemise piiranguid või anda Transpordiametile korraldusi nende kehtestamiseks, samuti anda Transpordiametile korraldusi osutada laevaliiklusteenuseid ulatuses, mis tagab veeliikluse ohutuse ning Eesti merepiiri valvamise ja kaitse.

(6) Veeliiklust ohustava või segava objekti on kohustatud veeteelt kõrvaldama või kandma sellega seonduvad kulud objekti omanik või paigaldaja. Veeliiklust ohustavate või segavate objektide kõrvaldamist laevateelt, välja arvatud sadama akvatooriumilt ja sissesõiduteelt, korraldab Transpordiamet. Sadama pidaja on kohustatud korraldama veeliiklust ohustavate või segavate objektide kõrvaldamise sadama akvatooriumilt ja sissesõiduteelt. Üldkasutataval veeteel olevatest veeliiklust ohustavatest või segavatest objektidest teavitab veeliiklejaid Transpordiamet ja korraldab võimaluse korral nimetatud objektide kõrvaldamise.

(6¹) Lõhkematerjali või muu sõjalise otstarbega veeliiklust ohustava või segava objekti kõrvaldamist Eesti merealal korraldab Kaitsevägi.

(7) Uurimistöödeks vajaliku teadusaparatuuri või muude seadmete ning objektide paigaldamine veeteele võib toimuda ainult Transpordiameti kirjaliku loa olemasolu korral. Transpordiameti kirjaliku loata paigaldatud objekt loetakse veeliiklust ohustavaks või segavaks objektiks.

(8) Navigatsiooniteabes avaldatud õhuliini, kaabli või torujuhtme trassile või kaablialale lähemal kui 0,5 meremiili ja sisevetel lähemal kui 100 meetrit on keelatud tegevused, mis võivad õhuliini, kaablit või torujuhet kahjustada.

(8¹) Navigatsioonikaardil tähistatud liikluseraldusskeemide olemasolul peavad kõik veeliiklejad liikluseraldusskeemis ja selle läheduses juhinduma rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsiooni reeglist 10.

(9) Üldkasutataval veeteel veeliiklust takistavaks tegevuseks, mis ei ole reguleeritud rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsiooni nõuetega või käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud õigusaktiga, on vaja Transpordiameti luba. Laevateel ja laevaliiklusteeninduse ning Soome lahe laevaettekannete süsteemi piirkonnas on veeliiklust takistavaks tegevuseks vaja Transpordiameti luba.

(9¹) Veeliiklust takistavaks tegevuseks on korraldatav võistlus, sukeldumine, õppus, laskeharjutus, miinitõrjetöö, lõhkekeha kahjutustamine, uurimis-, ehitus- ja süvendustöö, seadme või objekti paigaldamine ning muu sellesarnase mõjuga tegevus.

(9²) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud loa saamiseks esitab tegevuse korraldaja hiljemalt üks tööpäev enne sukeldumise, miinitõrjetöö ja lõhkekeha kahjutustamise algust Transpordiametile kirjaliku taotluse, milles on kirjeldatud kavandatavat tegevust ning määratud kindlaks selle tegemise piirkond ja aeg. Transpordiamet annab loa või keeldub selle andmisest enne kavandatava tegevuse algust. Loa andmisel teavitab Transpordiamet vajaduse korral veeliiklejaid veeliiklust takistavast tegevusest. Transpordiamet ei anna luba, kui kavandatav tegevus ei võimalda tagada veeliikluse ohutust.

(9³) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud loa saamiseks esitab tegevuse korraldaja muu tegevuse kui käesoleva paragrahvi lõikes 9 2 nimetatud tegevuse puhul vähemalt 20 tööpäeva enne kavandatava tegevuse algust Transpordiametile kirjaliku taotluse, milles on kirjeldatud kavandatavat tegevust ning määratud kindlaks selle tegemise piirkond ja aeg. Transpordiamet annab loa või keeldub selle andmisest 20 tööpäeva jooksul kirjaliku taotluse esitamisest arvates, kuid hiljemalt üks tööpäev enne kavandatava tegevuse algust. Loa andmisel teavitab Transpordiamet vajaduse korral veeliiklejaid veeliiklust takistavast tegevusest. Transpordiamet ei anna luba, kui kavandatav tegevus ei võimalda tagada veeliikluse ohutust.

(9⁴) Kalapüügil on veekogul keelatud takistada veeliiklust navigatsiooniteabes avaldatud laevateel ja ankrualal. Merel ning Peipsi, Lämmi-, Pihkva ja Võrtsjärves, kui laevatee külgi ei ole avaldatud, ei tohi takistada veeliiklust lähemal kui 150 meetrit laevatee teljest.

(10) Laeva kapten ja väikelaeva või muu veesõiduki juht on kohustatud esimesel võimalusel teatama kahjustatud või teisaldatud navigatsioonimärgist, navigatsioonimärgistuse tulede kustumisest, ettenähtud asukohast äratriivimisest või muudest veeteel avastatud ohtudest Transpordiametile.

(11) Veesõiduki kinnitamine navigatsioonimärgi külge ja navigatsioonimärgi kahjustamine on keelatud.

(12) Õhuliini, kaabli, torujuhtme või muu hüdrotehnilise rajatise kahjustamise korral on laeva kapten või väikelaeva või muu veesõiduki juht kohustatud sellest kohe teatama Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitseväele ja Transpordiametile ning võimaluse korral rajatise valdajale.

(13) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale ja väikelaevale ning muule veesõidukile.

Änderungsgeschichte
  • Redaktsioon jõustunud 2026-07-19