VangS Art. 25Kinnipeetava pikaajalised kokkusaamised
3. jagu Kinnipeetava vanglaväline suhtlemine
(1) Kinnipeetavale võimaldatakse pikaajalisi kokkusaamisi abikaasa, registreeritud elukaaslase, isa, ema, vanaisa, vanaema, lapse, lapselapse, lapsendaja, lapsendatu, võõras- või kasuvanema, võõras- või kasulapse, venna või õega. Pikaajalisi kokkusaamisi faktilise abikaasaga lubatakse tingimusel, et neil on ühised lapsed või vähemalt kaks aastat väldanud kooselu enne karistuse kandmise algust.
(1¹) Pikaajalise kokkusaamise loa andmisest keeldutakse, kui:
1) kokkusaamine ei ole kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega;
2) kokkusaamine võib ohustada vangla julgeolekut või korda;
3) kokkusaaja maines on alust kahelda või
4) kokkusaamine võib ohustada kokkusaaja või kinnipeetava tervist ja heaolu.
(2) Pikaajaline kokkusaamine on üks ööpäev kestev kooselamine vangla selleks ettenähtud ruumides ilma pideva järelevalveta. Põhjendatud juhtudel võib vanglateenistuse ametnik kinnipeetava pikaajalise kokkusaamise taotluse lahendamisel pikendada pikaajalist kokkusaamist kuni kolme ööpäevani, kui see on kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega ning kinnipeetava käitumine on karistuse kandmise ajal olnud hea. Pikaajaliste kokkusaamiste kord, sagedus ja kokkusaajatele lubatud asjade loetelu sätestatakse vangla sisekorraeeskirjas ./dyn=111072026066&id=109072011013 .
(3) Pikaajalisi kokkusaamisi ei võimaldata avavanglas viibivale kinnipeetavale.
(4) Pikaajaliste kokkusaamiste kulud kannab kinnipeetav või kokkusaamisele tulnud isik. Kuludeks loetakse ruumide kasutamisele, kokkusaaja toitlustamisele ja hügieenivahenditele tehtud kulutused.
(5) Pikaajaliste kokkusaamiste kulude määrad, nende arvestamise ja hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026066&id=109072011013 määrusega.
Änderungsgeschichte
- Redaktsioon jõustunud 2024-04-01