KrMS Art. 213Prokuratuur kohtueelses menetluses

(1) Prokuratuur juhib kohtueelset menetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning on pädev:

1) vajaduse korral tegema menetlustoiminguid;

2) viibima menetlustoimingu juures ja sekkuma selle käiku;

3) lõpetama kriminaalmenetlust;

4) tutvumiseks ja kontrollimiseks välja nõudma kriminaaltoimiku materjali ja muu materjali;

5) andma uurimisasutusele korraldusi;

6) tühistama ja muutma uurimisasutuse määrusi;

7) kõrvaldama uurimisasutuse ametniku kriminaalmenetlusest;

8) muutma kriminaalasja uurimisalluvust;

9) tunnistama kohtueelse menetluse lõpuleviiduks;

10) nõudma uurimisasutuse ametnikult menetluse asjaolude kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi;

11) tegema kriminaalhooldusosakonna juhatajale ülesandeks nimetada kriminaalhooldusametnik;

12) täitma muid käesolevast seadustikust tulenevaid ülesandeid kohtueelses menetluses.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud õiguste teostamisel on prokuratuuril uurimisasutuse õigused.

(3) Kui prokuratuur sedastab uurimisasutuse ametniku käitumises kohtueelse menetluse toimetamisel distsiplinaarsüüteo tunnused, teeb ta distsiplinaarkaristuse määramiseks õigustatud isikule kirjaliku ettepaneku alustada distsiplinaarmenetlust uurimisasutuse ametniku suhtes. Distsiplinaarkaristuse määramiseks õigustatud isik on kohustatud prokuratuurile teatama kirjalikult ja põhjendatult ettepaneku lahendamise tulemustest ettepaneku saamisest alates ühe kuu jooksul.

(4) Alaealise kahtlustatava, seksuaalkuriteo toimepanemises kahtlustatava või korduvalt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises kahtlustatava korral teeb prokuratuur, välja arvatud juhul, kui see võib takistada kiirmenetluse kohaldamist, kriminaalhooldusosakonna juhatajale ülesandeks nimetada kriminaalhooldusametnik.

(4¹) Karistusseadustiku §-s 75 1 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisel, välja arvatud alkoholi tarvitamise keelu täitmise elektrooniline kontrollimine, on prokuratuur kohustatud tegema kahtlustatava või süüdistatava elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale ülesandeks esitada arvamus elektroonilise valve kohaldamise võimalikkuse kohta kahtlustatava või süüdistatava elukohas.

(5) Riigi peaprokurör võib anda kohtueelse menetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse tagamiseks prokuratuurile ja uurimisasutustele üldiseid juhiseid. Uurimisasutustele suunatud juhis kooskõlastatakse selle uurimisasutuse juhiga, mida juhis puudutab.

(6) Kõrgemalseisev prokurör võib prokurörilt nõuda menetluse asjaolude kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning võib oma määrusega tühistada prokuröri ebaseadusliku või põhjendamatu määruse, korralduse või nõude. Kõrgemalseisva prokuröri määruses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamiseks ja kohaldamiseks on prokurörile kõnealuses kriminaalmenetluses kohustuslikud.

(7) Kui uurimisasutus ei pea prokuratuuri antud korralduse täitmist rahaliste vahendite puudumise tõttu või muul mõjuval põhjusel otstarbekaks, teatab uurimisasutuse juht sellest riigi peaprokurörile, kes otsustab korralduse täitmise, teavitades sellest valdkonna eest vastutavat ministrit.

(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5–7 sätestatu kohaldub nõukogu määruse (EL) 2017/1939 alusel menetletavas kriminaalasjas Euroopa prokurörile või Euroopa delegaatprokurörile, kui see ei ole vastuolus sama määrusega.