Viljandi linna jäätmehoolduseeskiri Art. 39Ehitus- ja lammutusprahi käitlemise üldnõuded

(1) Kui ehitamise käigustekib ehitusjäätmeid, tuleb korraldada nende liigiti kogumine tekkekohal.

(2) Ehitusprojektile (sh lammutusprojekt) peavad olema lisatud järgmised andmed:

1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus;

2) pinnasetööde mahtude bilanss;

3) selgitused jäätmete liigiti kogumise kohta ehitusplatsil;

4) jäätmete kavandatavad käitlustoimingud ja -kohad.

(3) Kui ehitamise käigustekib ehitusjäätmeid üle 10 m 3 , tuleb ehitise kasutusloa taotlemise dokumentidele lisada ehitusjäätmete õiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta.

(4) Lammutustööde lõpetamisel tuleb esitada lammutustööde lõpetamise dokumentatsiooniga koos ehitusjäätmete õiend.

(5) Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab olema registreeritud Keskkonnaametis ja omama vastavat keskkonnaluba.

(6) Keskkonnaameti vastava loa või registreeringu olemasolul võib tekkinud ehitusjäätmed taaskasutada või kõrvaldada ehitusjäätmete käitluskohas.

(7) Ehitusjäätmeid võib üle anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks vaid isikule, kellel on asjakohane jäätmekäitlemise keskkonnaluba (jäätmeluba) või kes on nende jäätmete käitlejana Keskkonnaametis registreeritud. Ehitusjäätmeid võtab vastu Viljandi jäätmejaam.

(8) Ehitusjäätmed tuleb korduskasutuseks ette valmistada (tellised, laudised, palgid, torud, radiaatorid, uksed, aknad) või taaskasutada. Jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamine on kontrolliv, puhastav või parandav taaskasutamismoodus, millega jäätmeteks muutunud tooteid või nende komponente valmistatakse ette selliselt, et neid oleks võimalik korduskasutada ilma mis tahes muu eeltöötluseta. Kõrvaldada võib ainult selliseid jäätmeid, mille taaskasutamine pole võimalik.

(9) Ehitamisel maapõues tehtavate tööde käigustekkinud kaevist võib väljaspool kinnisasja kasutada kooskõlastatult Keskkonnaametiga. Kaevis on looduslikust olekust eemaldatud kivimi või setendi tahke osis.