Atesteerimisele kuuluvad proovivõtuvaldkonnad, proovivõtjale Art. 4Nõuded atesteeritavale

(1) Atesteeritav peab:

1) oskama koostada proovivõtuplaani;

2) oskama määrata sobiva proovivõtukoha;

3) oskama vajaduse korral ette valmistada proovivõtukoha;

4) oskama valida sobiva proovivõtumeetodi;

5) oskama käsitseda proovivõtuseadmeid selliselt, et saadud proov oleks esinduslik ja usaldusväärne;

6) tundma proovivõtukoha eripära, mis võib mõjutada proovivõtmist, ja valdama proovivõtmise tehnikat;

7) oskama määrata, millisest materjalist proovipudelit tuleb kasutada olenevalt analüüsitavast näitajast;

8) teadma, millised nõuded on proovivõtupudeli ettevalmistamiseks, proovi transportimiseks ja säilitamiseks;

9) teadma, millistele nõuetele peab vastama proovivõtuseadmete materjal, konstruktsioon ja puhtusaste ning milline on nende materjalide mõju vee kvaliteedile;

10) oskama võtta eri liiki proove sõltuvalt proovivõtmise valdkonnast;

11) oskama vormistada proovivõtuprotokolli;

12) oskama säilitada ja transportida ning vajaduse korral konserveerida proove;

13) tundma vee- ja joogiveeuuringu proovi võtmist reguleerivaid õigusakte ja neis nimetatud proovivõtumeetodeid;

14) tundma proove mõjutavaid tegureid sõltuvalt proovivõtu valdkonnast, näiteks temperatuur, veekogu kihistumine, hoovused, voolu ebaühtlus, valgus, hapnikusisaldus, proovipudeli materjal, proovi külmutamine ja proovi säilitamise aeg ning nende mõju analüüsitulemusele;

15) teadma nõudeid proovi laborisse vastuvõtmisele;

16) teadma, millistele nõuetele peab vastama labor.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule peab atesteeritav lähtuvalt valdkonna eripärast oskama:

1) ette valmistada vee vooluhulga määramise kohad;

2) võtta proove siseveekogu, mere, puurkaevu ja -augu, salvkaevu ning kanalisatsioonirajatise eri sügavustest;

3) määrata voolava vee voolukiirust ja vooluhulka;

4) määrata puurkaevudes ja -aukudes ning salvkaevudes põhjavee taset;

5) mõõta kohapeal temperatuuri, pH-d, elektrijuhtivust, lahustunud gaaside või muude ainete sisaldust sõltuvalt proovivõtmise valdkonnast;

6) võtta proove veekogudest ruumis ja ajas selliselt, et oleks esindatud uuritava saastatuse ulatus ja dünaamika;

7) vältida ohtusid, mis võivad proovivõtmisega kaasneda.