Välireklaami paigaldamine ja reklaamimaksu kehtestamine Maar Art. 2Mõisted
1. peatükk ÜLDSÄTTED
(1) Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
1) reklaam – reklaam reklaamiseaduse mõttes ning liiklusväline teabevahend liiklusseaduse mõttes;
2) omavoliliselt paigaldatud reklaam – reklaam või reklaamikandja, mis on paigaldatud ilma paigaldusloata või mille paigaldusloa kehtivus on lõppenud ning mille paigaldusluba ei ole pikendatud või paigaldusluba on tunnistatud kehtetuks;
3) reklaamikandja – reklaami paigaldamiseks kasutatav alus, konstruktsioon, seadeldis (reklaamipost, tahvel jms);
4) mobiilne konstruktsioon – liikluses mitte osalev sõiduk või järelhaagis või pukseeritav seade, mille vahendusel reklaami edastatakse. Mobiilne konstruktsioon ei pea olema kantud liiklusregistrisse;
5) paigaldusluba – Maardu Linnavalitsuse luba, mis annab õiguse reklaami ja/või reklaamikandja ja/või mobiilse konstruktsiooni paigaldamiseks;
6) linnavalitsus – Maardu Linnavalitsus kui ametiasutus;
7) linnavalitsuse pädev ametnik – ametnik, kelle teenistusülesandeks on reklaami paigaldusloa taotluste menetlemine ja paigaldusloa väljastamine ning järelevalve teostamine Maardu linna haldusterritooriumil;
8) reklaamimaks – kohalike maksude seaduse alusel linna avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ning käesolevas määruses sätestatud korras, suuruses ja tähtaegadel tasumisele kuuluv kohalik maks;
9) tagastusnõue – seaduses või haldusaktis ettenähtust suuremas summas tehtud makse ja rahalise kohustuse tasumisel või tasaarvestamisel tekkinud enammakse tagasisaamiseks koostatud kirjalik taotlus, mis esitatakse maksuhaldurile reklaamimaksualase maksudeklaratsiooni paranduses või muus kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;
10) maksudeklaratsioon – maksuhaldurile esitatav reklaamimaksu arvestamise dokument.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata mõiste kasutamisel lähtutakse reklaamiseaduses, kohalike maksude seaduses, maksukorralduse seaduses ja teistes õigusaktides sisalduvatest mõistetest, vastava mõiste puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest.