Rae valla finantsjuhtimise kord Art. 4Eelarve koostamise üldpõhimõtted ja liigendus

(1) Eelarves määratakse valla rahaliste vahendite kasutamise plaan eelseisvaks eelarveaastaks, lähtudes valla arengukavas ja eelarvestrateegias sätestatud eesmärkidest ja tegevustest.

(2) Eelarves kavandatakse tehingud vastavalt nende toimumisele, sõltumata sellest, millal nende eest raha laekub või välja makstakse.

(3) Eelarves esitatakse summad täiseurodes.

(4) Eelarve osade liigendamise aluseks on kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus. Eelarve osad on:

1) põhitegevuse tulud;

2) põhitegevuse kulud;

3) investeerimistegevus;

4) finantseerimistegevus;

5) likviidsete varade muutus;

6) mõuete ja kohustuste muutused, kui need avaldavad olulist mõju eelarvele.

(5) Põhitegevuse tulude eelarveosas jaotatakse tulud majandusliku sisu järgi järgmisteks tululiikideks (sulgudes tululiigi kontorühm):

1) füüsilise isiku tulumaks (3000);

2) maamaks (3030);

3) reklaamimaks (3044);

4) teede ja tänavate sulgemise maks (3045);

5) riigilõivud (320);

6) tulud majandustegevusest (322);

7) tulud majandustegevusest järg – üüri- ja renditulud, õiguste müük, muude teenuste müük (323);

8) saadud tegevuskulude sihtfinantseerimine (3500);

9) kohaliku omavalitsuse toetusfond (352000);

10) kohaliku omavalitsuse tasandusfond (352001);

11) saadud tegevustoetused (352100);

12) varude müük (3818);

13) tulud loodusressursside kasutamisest (3825);

14) muud tulud (388).

(6) Põhitegevuse kulude eelarveosas jaotatakse kulud majandusliku sisu järgi järgmisteks kululiikideks (sulgudes kululiigi kontorühm):

1) antavad toetused (4);

2) muud tegevuskulud (5,6).

(7) Majandustehingutega kaasnev käibemaksukulu kajastatakse koos kaupade ja teenuste maksumusega.

(8) Investeerimistegevuse eelarveosa jaotatakse majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks (sulgudes investeerimistegevuse kontorühm):

1) põhivara soetus (15);

2) põhivara müük (381);

3) põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (3502);

4) põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (4502);

5) osaluste soetus (1501);

6) osaluste müük (1502);

7) muude aktsiate ja osade soetus (1511);

8) muude aktsiate ja osade müük (1512);

9) antavad laenud (1531);

10) tagasilaekuvad laenud (1532);

11) finantstulud (655) ja finantskulud (650).

(9) Investeeringud planeeritakse investeerimistegevuse eelarveosas põhivara soetusena koos soetusega kaasneva käibemaksukuluga.

(10) Finantseerimistegevuse eelarveosa jaotatakse järgmisteks liikideks:

1) laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste võtmine ning kohustuste võtmine teenuste kontsessioonikokkulepete alusel;

2) võetud laenude tagasimaksmine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste täitmine, emiteeritud võlakirjade lunastamine ning tagasimaksed teenuste kontsessioonikokkulepete alusel.

(11) Likviidsete varade muutuse eelarveosa jaotatakse järgmisteks liikideks:

1) raha ja pangakontode saldo muutus;

2) rahaturu- ja intressifondide aktsiate või osakute saldo muutus;

3) soetatud võlakirjade saldo muutus.

(12) Likviidsete varadena käsitatakse varasid, mis vastavad kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seaduse § 36 lõikele 1.

(13) Likviidsete varade saldo suurenemine ja vähenemine kajastatakse likviidsete varade muutuse eelarveosas vastavalt plussi või miinusega.

(14) Eelarve põhitegevuse kulud ja investeerimistegevuse kulud liigendatakse tegevusalade lõikes järgmiselt (sulgudes tegevusala kood):

1) üldised valitsussektori teenused (01);

2) riigikaitse (02);

3) avalik kord (03);

4) majandus (04);

5) keskkonnakaitse (05);

6) elamu- ja kommunaalmajandus (06);

7) tervishoid (07);

8) vaba aeg, kultuur, religioon (08);

9) haridus (09);

10) sotsiaalne kaitse (10).

(15) Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Eelarves võib esitada informatsiooni ka pikema perioodi kohta.

(16) Rahandusameti juhatajal on õigus anda eelarve taotluse ja eelarve taotluse seletuskirja koostamiseks ametiasutuse struktuuriüksustele ja hallatavatele asutustele kohustuslikke juhiseid ja kehtestada vorme, mis tagavad eelarve taotluse ja eelarve taotluse seletuskirja ühetaolisuse, kõikehõlmava ja võrreldava koostamise.