Vormsi valla põhimäärus Art. 14Isikuvalimised

(1) Isikuvalimisteks korraldatakse salajane hääletamine.

(2) Salajase hääletamise läbiviimiseks moodustab volikogu 3- liikmelise hääletamiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. Ettepanekuid komisjoni liikmete osas võivad teha kõik volikogu liikmed. Hääletamiskomisjoni kandidaat annab komisjoni töös osalemiseks nõusoleku, mis märgitakse istungi protokolli. Hääletamiskomisjoni koosseisu ei või kuuluda volikogu liige, kes isikuvalimistel on esitatud kandidaadiks. Hääletamiskomisjoni koosseis kinnitatakse avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega ning koosseis märgitakse istungi protokollis.

(3) Kandidaadi seab üles volikogu liige esitades ettepaneku istungi juhatajale. Oma ülesseadmise kohta annab kandidaat nõusoleku, mille kohta tehakse märge volikogu istungi protokolli.

(4) Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning kantakse kandidaatide nimekirja. Kandidaatide nimekirja sulgemiseni võib kandidaat oma kandidatuuri taandada. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel ning nimekiri suletakse poolthäälte enamusega.

(5) Volikogu esimehe ja aseesimehe valimisel: kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik ennast pärast nimekirja sulgemist ja iga volikogu liige võib igale kandidaadile esitada ühe küsimuse.

(6) Vallavanema valimisel: kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist, esitab oma programmi kuni 10 minuti jooksul ning iga volikogu liige võib igale kandidaadile esitada kolm küsimust. Pärast küsimustele vastamise lõppu on kandidaadil õigus lõppsõnaks kuni ühe minuti jooksul.

(7) Volikogu komisjoni esimees ja aseesimees valitakse üheaegselt salajasel hääletusel. Komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Komisjoni aseesimeheks saab häältearvult teiseks jäänud kandidaat.

(8) Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist palub istungi juhataja hääletamiskomisjonil läbi viia hääletamise ja kuulutab välja vaheaja.

(9) Hääletussedelitele kantakse kandidaatide nimed kandidaatide esitamise järjekorras.

(10) Enne hääletussedelite jagamist kontrollib hääletamiskomisjon hääletuskasti ning kinnitab, et hääletuskast oli enne hääletussedelite kasti laskmist tühi.

(11) Hääletamiskomisjon annab hääletussedelid volikogu liikmetele allkirja vastu.

(12) Valimisel on volikogu liikmel üks hääl.

(13) Volikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab ja laseb hääletamissedeli hääletuskasti.

(14) Kui hääletussedel rikutakse enne selle hääletuskasti laskmist, on volikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada hääletamiskomisjonilt uus hääletussedel ning sedeli rikkumise ja uue sedeli väljastamise kohta tehakse hääletajate nimekirja vastav märge.

(15) Vaheaja lõppedes lõpeb ka hääle andmise protseduur.

(16) Hääletamiskomisjon loeb hääled avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletussedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime või millel ei ole üheselt arusaadavalt märgitud, kas hääletaja on kandidaadi poolt, loetakse kehtetuks.

(17) Hääletustulemused teeb teatavaks hääletamiskomisjoni esimees. Hääletustulemused märgitakse volikogu istungi protokolli.

(18) Volikogu esimeheks, aseesimeheks või vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.

(19) Komisjoni esimeheks ja aseesimeheks saavad enim hääli saanud kandidaadid.

(20) Enne valimistulemuse väljakuulutamist selgitab hääletamiskomisjon, kas keegi volikogu liikmetest soovib valimiste korraldamise ja hääletamise protseduuri kohta esitada protesti. Protestid esitatakse hääletamiskomisjonile kirjalikult kohe pärast hääletustulemuste teatavakstegemist. Protesti vormistamiseks võib istungi juhataja kuulutada välja vaheaja. Hääletamiskomisjon vaatab protestid läbi ja teeb otsuse enne valimistulemuste väljakuulutamist. Hääletamiskomisjoni otsus protesti kohta lisatakse volikogu istungi protokolli.

(21) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletamine. Kordushääletamisel kandideerivad kaks enim hääli saanud kandidaati.

(22) Kui kordushääletusel ei saa kandidaat vajalikku häälteenamust, kuulutab istungi juhataja välja 15 minutilise vaheaja ning pärast vaheaega korraldatakse uus isikuvalimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras.

(23) Kui kolmanda hääletusega ei osutu ükski kandidaat valituks kutsutakse valimiseks kokku uus volikogu istung vähemalt kahe nädala jooksul.

(24) Isikuvalimistel saab osaleda digikeskkonnas, kui keskkond võimaldab salajast hääletamist. Sellisel juhul osalevad digikeskkonnas kõik sealhulgas ka füüsiliselt istungil viibivad volinikud.