KORKS · Kriisiolukorra ja riigikaitse seadus
KORKS Art. 40Kaitseväe pädevus riigikaitselise kriisiolukorra ajal
1. jagu Kriisiolukorra lahendamise pädevus
(1) Kaitsevägi võib riigikaitselise kriisiolukorra ajal, sealhulgas selle lahendamiseks välja kuulutatud erakorralise ja sõjaseisukorra ajal, jätta täitmata järgmised seaduse alusel kehtestatud normid, kui see on riigi sõjaliseks kaitseks vältimatult vajalik:
1) relvade, lõhkematerjali ning lahing- ja laskemoona käitlemist reguleerivad õigusnormid;
2) ehitamist, ehitist ja selle osa ning ehitise kasutamist reguleerivad õigusnormid;
3) liikluse korraldamist ja liikluses osalemist reguleerivad õigusnormid;
4) dokumentide vorminõuded ja vormistamist reguleerivad menetlusnormid;
5) looduskaitset ja loodusressursside kasutamist reguleerivad õigusnormid;
6) avalik-õiguslikke lubasid, heakskiite ja nõusolekuid käsitlevad õigusnormid;
7) muud normid, välja arvatud riigisaladust ja salastatud välisteavet reguleerivad ja käesoleva seaduse alusel antud normid.
(2) Sõjaseisukorra või Eesti Vabariigi territooriumil toimuva relvakonflikti ajal võib Kaitsevägi jätta täitmata seadused käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–6 sätestatud valdkondades, kui see on riigi sõjaliseks kaitseks vältimatult vajalik ning seadustes ettenähtud normide järgimise korral ei ole võimalik riigi iseseisvust ja sõltumatust kaitsta.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaldamisel tuleb järgida:
1) Eesti Vabariigi põhiseadust ja välislepingut;
2) seadust ja seaduse alusel kehtestatud norme niivõrd, kui see on sõjaseisukorra lahendamisel võimalik.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaldamisel ei või kalduda kõrvale rahvusvahelise humanitaarõiguse normide järgimisest.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaldamisest, mis võib ohustada kriisiolukorra ühtset lahendamist või teise asutuse, isiku või institutsiooni püsiva kriisiülesande täitmist, teavitab Kaitsevägi esimesel võimalusel järgmiselt:
1) seaduse või Vabariigi Valitsuse õigusakti täitmata jätmisest Vabariigi Valitsust;
2) muu õigusakti täitmata jätmisest valdkonna eest vastutavat ministrit.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul võib Vabariigi Valitsus või valdkonna eest vastutav minister nõuda, et Kaitsevägi täidaks õigusakte, kui on alust arvata, et nende täitmine ei takista vahetult kriisiolukorra lahendamist.
(7) Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem võib peatada lahingutegevuse, kehtestada või sõlmida lahinguväljal relvarahu või katkestada kehtestatud või sõlmitud relvarahu, kui vastane oma tegevusega ei täida selle tingimusi.