KORKS · Kriisiolukorra ja riigikaitse seadus
KORKS Art. 4Kriisiolukord ja kriisiolukorraks valmisolek
1. peatükk Üldsätted
(1) Kriisiolukord on olukord, mille võib kehtestada või mis loetakse tekkinuks juhul, kui on oht riigi julgeolekule või põhiseaduslikule korrale või on vaja osaleda käesoleva seaduse § 139 punktis 1 nimetatud kollektiivse enesekaitse operatsioonil (niisugune kriisiolukord edaspidi riigikaitseline kriisiolukord ) või kui on vaja lahendada tsiviilkriisi ning kui:
1) lähimuse põhimõttest tulenevalt pädev asutus või isik ei saa või ei saa õigel ajal kriisi lahendada või ohtu tõrjuda või selleks valmistuda ja vaja on Vabariigi Valitsuse tasandil tagada mitme asutuse või isiku tegevuse ühtsus ja koordineeritus;
2) olukorda ei ole võimalik lahendada käesolevas seaduses sätestatud juhtimiskorraldust rakendamata või isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravaid meetmeid kohaldamata ning
3) vaja läheb tavapärasest rohkem võimeid, sealhulgas personali, vahendeid ja varusid.
(2) Tsiviilkriis on loodusõnnetus, inimtegevusest põhjustatud katastroof, nakkushaiguse levik või elutähtsa teenuse katkestus, mis põhjustab tõsiseid ja ulatuslikke häireid ühiskonna toimimises või ohustab vahetult paljude inimeste elu ja tervist või põhjustab suure varalise, majandusliku või keskkonnakahju.
(3) Nakkushaigus käesoleva seaduse tähenduses on nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses sätestatud nakkushaigus ning veterinaarseaduses sätestatud loomataud.
(4) Kriisiolukorra kehtestab Vabariigi Valitsus või see loetakse tekkinuks käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud tingimustel ja korras.
(5) Kriisiolukorra lahendamiseks võib käesoleva seaduse 5. peatüki 2. jaos sätestatud tingimustel ja korras välja kuulutada eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra.
(6) Kriisiolukorraks valmisolek on seisund, kus asutused, isikud ja põhiseaduslikud institutsioonid on kriisiolukorraks valmistunud ning võimelised seda lahendama.