Rechtsbibliothek und Fallanalyse · Österreich · Belgien · Europäische Union
LAWxPERT Anmelden Kostenloses Konto

Häädemeeste valla kaevetööde eeskiri · Häädemeeste valla kaevetööde eeskiri

Häädemeeste valla kaevetööde eeskiri Art. 26Teekatte taastamise põhimõtted

5. peatükk KAEVETÖÖ LÕPETAMINE

In KraftAmtlicher Text

(1) Asfaltkatte erinevate kihtide vaheline pind, samuti ka uue asfaldikihi ja vana asfaldikihi vaheline kontaktpind krunditakse eelnevalt puhastades bituumeni või bituumenemulsiooniga. Pealmisse asfaldikihti jäävad liitekohad töödeldakse bituumeni või bituumenemulsiooniga ning puistatakse üle graniitsõelmetega või jämedateralise liivaga v.a. jalg- ja jalgrattateedel, kus tuleb kasutada üksnes vuugiliimi. Kogu teekatte konstruktsiooni taastamisel ristlõike laiuses tuleb paigaldada asfaltkate sooja vuugiga. Asfaltkatete taastamisel määratakse kaevetööde loas ka asfaltsegu tardkivi protsent segu massist ja segu mark.

(2) Piki kõnniteed tehtava kaevetöö korral taastatakse katted järgmiselt: asfalt- ja sillutiskate taastatakse kogu kõnnitee laiuses, vajaduse korral reguleeritakse või vahetatakse välja ka äärekivid (sh kaevetööde aegselt rikutud äärekivid). Ülekäigukohtades ja -radades madaldatakse ülekäigukoha või -raja äärekivid kõrgusele 0-1cm (eelistatud 0cm või teeomanikuga kooskõlastatult ehitatakse äärekivita lahendus sh kasutades vaegnägijate ohutuse tagamiseks ristumiskohal reljeefseid sillutisplaate või muud reljeefset markeeringut); ühe rajatava ristisuunalise tehnovõrgu korral tuleb asfaltkatte pealiskiht taastada asfaldilaoturiga kogu kõnnitee laiuses vähemalt 10 m pikkuse lapina.

(3) Risti kõnniteed tehtava kaevetöö korral taastatakse katted järgmiselt:

1) ehitatakse uus killustikalus 1 m pikkuselt üle kaeviku otsaservade. Kui kaeviku sügavus on rohkem kui 1,5 m, siis tuleb uue killustikaluse ehitust teha 1,5 m pikkuselt üle otsaservade;

2) kui kõnniteega risti rajatavate tehnovõrkude lappide vahe on alla 20 m või kui 100 m ulatuses on kolm või enam ristisuunalist kaevamist, tuleb asfaltkate nendel kohtadel taastada asfaldilaoturiga ühise lapina;

3) kui kõnniteega risti kaevatavate tehnovõrkude lappide vahe (sh viimase 5 aasta jooksul teiste kaevetööde raames tehtud lapid või jätkuvuugid) on alla 20 m tuleb asfaltkate nendel kohtadel taastada asfaldilaoturiga ühise lapina.

(4) Tänava suhtes risti või diagonaalis tehtava kaevetöö korral taastatakse katted järgmiselt:

1) ehitatakse uus killustikalus ristisuunalise tehnovõrgu rajamise korral 1 m pikkuselt üle kaeviku otsaservade sõidutee sõiduraja laiuselt nendel sõiduradadel, kus kaevetöid teostatakse. Vajaduse korral madaldatakse teeületuskohal äärekivid kõrgusele 0-1 cm (eelistatud 0 cm või teeomanikuga kooskõlastatult ehitatakse äärekivita lahendus sh kasutades vaegnägijate ohutuse tagamiseks ristumiskohal reljeefseid sillutisplaate või muud reljeefset markeeringut) või vahetatakse välja äärekivid, mis on töö käigus vigastatud; Kui kaeviku sügavus on rohkem kui 1,5 m, siis tuleb killustikaluse ehitust teha 1,5 m pikkuselt üle otsaservade;

2) ühe rajatava ristisuunalise tehnovõrgu korral tuleb asfaltkatte pealiskiht taastada asfaldilaoturiga kogu sõidutee laiuselt vähemalt 10 m pikkuse lapina;

3) kui sõidutee risti rajatavate tehnovõrkude lappide vahe on alla 20 m või kui 100 m ulatuses on kolm või enam ristisuunalist kaevamist, tuleb asfaltkate nende kohal taastada asfaldilaoturiga ühise lapina;

4) kui sõidutee risti kaevatavate tehnovõrkude lappide vahe (sh viimase 5 aasta jooksul teiste kaevetööde raames tehtud lapid või jätkuvuugid) on alla 20 m tuleb asfaltkate nende kohal taastada minimaalselt sõiduraja laiuselt asfaldilaoturiga ühise lapina;

5) diagonaalis paigaldavate tehnovõrkude kaevikute taastamisel tuleb teekatted taastada risti liikumissuunaga.

(5) Vajunud kaevupäised korrastatakse järgmiselt:

1) asfaltkatte pealiskiht taastada kaevu servast vähemalt 0,5 m ulatuses ning pikivuuk ei tohi paikneda sõiduraja sõidujäljes. Pikivuugi asukoht viia sõiduraja keskele või sõiduraja piirile;

2) kui kaevu remonttöödel kahjustatakse tee aluskonstruktsiooni, taastatakse asfaltkate pikisuunas vähemalt 1,5 m kommunikatsioonikaevu servast ning sõiduraja laiuselt ja alla 8 m laiusel teel kogu sõidutee laiuselt.

(6) Asfaltkatete taastamisel on lubatud kasutada ringfreesimist.

(7) Piki sõiduteed tehtava kaevetöö korral taastatakse katted järgmiselt:

1) betoon- ja sillutiskatted taastatakse kogu tänava laiuselt;

2) asfaltkatted taastatakse asfaldilaoturiga kuni 8 m laiustel teedel sõidutee kogu laiuses, üle 8 m laiustel teedel, kus ühel sõidusuunal on kaks või enam sõidurada, taastatakse asfaltkate vähemalt 10 m lapina sõidutee sõiduraja laiuselt nendel sõiduradadel, kus kaevetöid teostatakse. Vajaduse korral madaldatakse teeületuskohal äärekivid kõrgusele 0-1 cm (eelistatud 0 cm) või vahetatakse välja äärekivid või teeomanikuga kooskõlastatult ehitatakse äärekivita lahendus sh kasutades vaegnägijate ohutuse tagamiseks ristumiskohal reljeefseid sillutisplaate või muud reljeefset markeeringut;

3) ehitatakse uus killustikalus sõidutee sõiduraja laiuselt nendel sõiduradadel, kus kaevetöid teostatakse, ja 1 m pikkuselt üle kaeviku otsaservade. Kui kaeviku sügavus on rohkem kui 1,5 m, siis tuleb killustikaluse ehitust teha 1,5 m pikkuselt üle otsaservade. Vajaduse korral madaldatakse teeületuskohal äärekivid kõrgusele 0-1 cm või vahetatakse välja äärekivid või teeomanikuga kooskõlastatult ehitatakse äärekivita lahendus sh kasutades vaegnägijate ohutuse tagamiseks ristumiskohal reljeefseid sillutisplaate või muud reljeefset markeeringut.

(8) Kaevaja vahetab tema poolt lõhutud või rikutud äärekivid, tehnovõrkude kaevud ja kaaned.

(9) Olemasoleva teekatte kaevetöötrassiga piirnev serv lõigatakse enne taastamist sirgeks. Serva profiilis ei tohi olla kõrvalekaldeid ega varisemisi.

(10) Vastavalt vajadusele võib vallavalitsus määrata täiendavaid nõudeid kaevetööde läbiviimisele, kaevetöödel kasutatavate ehitusmaterjalidele ning muudele kaevetöödega seotud toimingutele.

(11) Kui liiklus on vaja avada enne teekatte täielikku taastamist või kui ilmastikust tingituna ei ole võimalik teekatet või haljastust taastada koheselt nõuetekohaselt, taastab kaevaja teekatte või haljastuse ajutiselt. Sõidutee kaeviku asfaltkatte servade ja ajutise materjali kõrguste erinevust (maksimaalne lubatud erinevus 3 m lati aluses pilus on +/- 2 cm) kohustub kaevaja vastutav isik igapäevaselt jälgima ning vajaduse ilmnemisel koheselt tagama täiendava materjali lisamise ning kogu kaeveala ulatuses tihendamistööd. Asfaltkattega ja kuumpinnatud kergkattega tänaval või teel on lubatud ajutise teekatte taastamise materjalina kasutada killustiku kihi kiilumiseks asfaltfreespuru ning ka külmalt paigaldatavat bituumenit sisaldavat (külm)asfaldisegu. Risti jalgratta- ja jalgteed tehtud kaevetööde puhul on lubatud üksnes külmalt paigaldatavat bituumenit sisaldavat (külm)asfaldisegu või valuasfalti kasutamine sh peab peale tihendamist katte tasasus ajutisel kaevekohal olema selline, kus 3 m lati all olev pilu ei ole suurem kui +/- 7 mm. Kaeviku ajutine taastamine tuleb kaevajal teostada esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 3 tööpäeva jooksul alates peale kaevetöö alustamist objektil ning kaeviku lõplik taastamine tuleb kaevajal teostada hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul peale kaeviku ajutist taastamistööd. Kaevaja on kohustatud teavitama kaevetöö loa menetlejat kirjalikult kaevetöö alustamisest, kaeviku ajutisest taastamisest, kui ka kaeviku lõplikust taastamisest. Talviste kaevetööde puhul taastab kaevaja objekti lõpliku katendmaterjaliga hiljemalt 15. maiks.

(12) Vallavalitsus võib käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud tähtaegu pikendada.

(13) Kaevetööde käigus kolmandatele isikutele tekitatud kahjustused peavad olema likvideeritud kaevetööde teostaja poolt kaevetööde loa kehtivuse ajal.

(14) Teekatete taastamisel lähtutakse kõikidest asjakohastest õigusaktidest, sh majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määrusest nr 101 “Tee ehitamise kvaliteedi nõuded”; Transpordiameti juhistest „Killustikust katendikihtide ehitamise juhis“ ja „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“ ning Eesti Standardikeskuse standarditest EVS 901-1, EVS 901-2, EVS 901-3 ja muudest asjakohastest standarditest.