Viimsi Vallavolikogu töökord Art. 6Volikogu õigusaktide menetlemine

(1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on:

1) volikogu liikmel;

2) volikogu komisjonil ja fraktsioonil;

3) vallavalitsusel;

4) vallavanemal;

5) vallasekretäril talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks;

6) vallaelanikel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ettenähtud korras.

(2) Enne eelnõu volikogule esitamist peab sellele olema lisatud vallavalitsuse seisukoht või arvamus eelnõu kohta, välja arvatud volikogu organisatsioonilistes küsimustes.

(3) Volikogu õigusaktide eelnõu vormistatakse õigusaktides kehtestatud nõuete kohaselt. Volikogu määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist. Eelnõus esitatud andmete ning juriidilise ja keelelise õigsuse, samuti vorminõuetele vastavuse tagab eelnõu esitaja.

(4) Eelnõu ja selle lisad peavad olema vormistatud elektroonilisele dokumendipõhjale ehk mallile. Volikogu liikme poolt esitatud eelnõu nõuetekohase esitamise tagab volikogu kantselei.

(5) Kui volikogu kantselei leiab, et eelnõu ei vasta käesoleva paragrahvi lõigete 3 või 4 nõuetele, tagastab ta eelnõu esitajale koos puuduste kirjeldusega.

(6) Volikogu kantselei määrab volikogu õigusakti eelnõu menetlemiseks vajadusel volikogu komisjoni või komisjonid, mis eelnõu kohta oma seisukoha annavad. Juhtivkomisjoniks määratakse reeglina volikogu alatine komisjon, mille valdkonda eelnõu kõige enam puudutab. Juhtivkomisjon annab seisukoha eelnõu kohta ja mitmel lugemisel menetletava eelnõu korral ka kõigi eelnõu kohta laekunud muudatusettepanekute kohta.

(7) Eelnõud menetlev komisjon määrab eelnõu arutamiseks komisjoni koosoleku toimumise aja. Arutamise juures peab viibima eelnõu algataja või algataja esindaja, kes esitleb eelnõu komisjonile.

(8) Volikogu õigusakte menetletakse ühel või mitmel lugemisel. Lugemiste arvu ja lugemise katkestamise või järgmisele lugemisele saatmise otsustab volikogu poolthäälte enamusega.

(9) Vähemalt kahel lugemisel, mis ei tohi toimuda samal istungil, tuleb menetleda järgmiste õigusaktide eelnõusid:

1) valla põhimäärus, kui muudatus ei tulene seadusest;

2) valla eelarve (v.a lisaeelarve);

3) valla arengukava, eelarvestrateegia;

4) kohalike maksude kehtestamine ja muutmine;

(10) Õigus esitada eelnõu muudatusettepanekuid on:

1) volikogu liikmel;

2) volikogu komisjonil ja fraktsioonil;

3) vallavalitsusel;

4) eelnõu algatajal.

(11) Muudatusettepaneku tekst ühel lugemisel arutatava õigusakti eelnõu kohta peab sisaldama viidet eelnõu muudetavale osale ja soovitava muudatuse täpset sõnastust. Ettepanek loetakse ette ning ettepaneku kirjalik tekst antakse üle istungi juhatajale ja protokollijale. Ettepaneku tekst peab olema eelnevalt esitatud volikogu kantseleile keelelise ja normitehnilise korrektsuse kontrollimiseks hiljemalt volikogu istungile eelneva tööpäeva kella 12.00-ks. Volikogu esimehel on õigus käesolevat lõiget eirates esitatud muudatusettepanekuid mitte arvestada ja hääletusele mitte panna. Käesolevas lõikes sätestatud tähtaega ei kohaldata vormi- ja kirjavigade, ilmsete ebatäpsuste, korduste ega tehniliste vigade parandamise ettepanekutele, mida võib esitada ka volikogu istungil enne eelnõu lõpphääletusele panemist.

(12) Muudatusettepaneku kohta küsitakse eelnõu esitaja arvamust. Vallavalitsuse esitatud eelnõu puhul esitab muudatusettepaneku kohta vallavalitsuse seisukoha eelnõu ettekandja.

(13) Mitmel lugemisel menetletava eelnõu kohta võib teha muudatusettepanekuid, esitades need kirjalikult volikogu istungil määratud tähtajaks. Muudatusettepanekud esitatakse volikogu kantseleile, misjärel edastatakse need eelnõu algatajale ja juhtivkomisjonile seisukoha võtmiseks. Mitmel lugemisel menetletava eelnõu kohta ei saa teha muudatusettepanekuid pärast eelnõu esitamist viimasele lugemisele selle vastuvõtmiseks, v.a eelnõu algataja enda poolt esitatavad kirjalikud muudatusettepanekud või ettepanekud vormi- või kirjavigade, ilmse ebatäpsuse parandamiseks või isikunime muutmiseks.

(14) Eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, võivad algataja või juhtivkomisjon anda arutamiseks volikogu istungile uue terviktekstina, arvestades eelnõule menetluse käigustehtud ja heakskiidetud muudatusettepanekuid.

(15) Eelnõu algataja võib eelnõu tagasi võtta igal ajal enne selle lõpphääletusele panemist.

(16) Kui hääletamise tulemusel jagunevad poolt- ja vastuhääled võrdselt, korraldatakse veel kord arutelu ja pärast arutelu kordushääletus. Kui ka kordushääletus ei anna tulemust, peatatakse arutelu ja teemat jätkatakse volikogu järgmisel istungil.

(17) Eelnõu, mis hääletamise tulemusel ei osutunud vastuvõetuks langeb menetlusest välja.

(18) Volikogu koosseisu volituste lõppemisega langeb menetlusest välja selle koosseisu volituste ajal lõpuni menetlemata jäänud volikogu liikme, volikogu komisjoni või fraktsiooni poolt esitatud eelnõu.