Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Art. 15Matusetoetus

(1) Matusetoetus on ühekordne sotsiaaltoetus (edaspidi matusetoetus) matusekulude osaliseks kompenseerimiseks.

(2) Matusetoetust makstakse isiku surma korral, kelle viimaseks elukohaks Eesti rahvastikuregistri andmetel oli vald.

(3) Matusetoetust ei maksta teadmata kadunud isiku surnuks tunnistamise korral.

(4) Erandkorras makstakse matusetoetust matuse korraldajale:

1) kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on vald ning kes taotleb toetust isiku matmise kuludeks, kellel puudus rahvastikuregistrijärgne elukoht või kelle eest ei ole saadud matusetoetust teisest kohaliku omavalitsuse üksusest;

2) kellel puudub rahvastikuregistrijärgne elukoht või kellel ei olnud võimalik saada toetust enda elukohajärgsest kohaliku omavalitsuse üksusest ning kes taotleb toetust isiku matmise kuludeks, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht asus surma registreerimisel vallas.

(5) Tundmatu või omasteta surnud isiku matused korraldab ja kannab matuse korraldamise kulud valitsus.

(6) Matuse korraldamise kulud on surnu transportimise, tuhastamise või matmise kulud.

(7) Matusetoetust võib taotleda isik, kes kannab surnu matuse korraldamise kulud (edaspidi matusekorraldaja).

(8) Matusetoetuse saamiseks esitab matusekorraldaja valitsusele kirjaliku taotluse, surmateatise/tõendi koopia, vajadusel muud asjakohased dokumendid.

(9) Matusetoetus määratakse, kui matusetoetuse taotlus on esitatud kahe kuu jooksul surmapäevast arvates.