Rechtsbibliothek und Fallanalyse · Österreich · Belgien · Europäische Union
LAWxPERT Anmelden Kostenloses Konto

Planeerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamine · Planeerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamine

Planeerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamine Art. 4Planeerimise põhimõtted ja nõuded

2. peatükk Planeerimisalase tegevuse korraldamine

In KraftAmtlicher Text

(1) Iga isik võib teha planeeringu koostamise algatamise ettepaneku. Huvitatud isiku poolt esitatud taotlus planeeringu koostamise algatamiseks peab sisaldama nõusolekut sõlmida haldusleping planeeringu koostamise ja keskkonnamõjude hindamise rahastamise, planeeringukohaste teede, tänavate ning tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise ja/või rahastamise kohta.

(2) Detailplaneeringu algatamise ettepaneku tegija esitab Vormsi vallavalitsusele kui ametiasutusele (edaspidi ametiasutus) kirjaliku taotluse vastavalt kinnitatud vormile (Lisa 1). Muude planeeringute algatamise taotlused esitatakse ametiasutusele vabas vormis koos taotluse lisadega. Ametiasutus edastab taotluse koos lisadega lahendamiseks ja otsustamiseks vallavolikogule või vallavalitsusele.

(3) Taotlusele lisatakse:

1) planeeringulahenduse eskiis või illustreeriv lahendus, mis annab informatsiooni kavandatavast arendusest (kohustuslik);

2) planeeringulahenduse elluviimisega kaasnevate mõjude kirjeldus (vajadusel);

3) asukohaskeem (vajadusel);

4) keskkonnamõjude eelhinnang (vajadusel, kuid on kohustuslik üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise taotluse korral);

5) kinnistu omaniku volitus (vajadusel);

6) muud asjakohased dokumendid (vajadusel).

(4) Üldplaneeringu kohase detailplaneeringu puhul otsustab ametiasutus, kas on vaja lähteseisukohti koostada või mitte. Vajadusel väljastab ametiasutus lähteseisukohad.

(5) Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu ja muu planeerimisseaduses kajastatud planeeringu puhul väljastab ametiasutus lähteseisukohad planeeringu koostamiseks.

(6) Lähteseisukohad kehtivad üldjuhul kaks (2) aastat. Ametiasutus võib lähteseisukohtade väljastamisel määrata pikema kehtivusaja lähtuvalt planeeringu liigist, planeeringu keerukusest, eeldatavast ajakavast, vajalike uuringute teostamise vajadusest jm sellisest.

(7) Planeeringu lähteseisukohtadega määratakse kindlaks:

1) planeeringu koostamise eesmärk ja vajadus;

2) planeeringu koostamise eeldatav ajakava;

3) planeeringu koostamise lähteandmed;

4) planeeringu koostamise käigus lahendatavad ülesanded;

5) planeeringu koostamiseks vajalike uuringute vajaduse määratlemine;

6) planeeringu koostamisse kaasatavate isikute määratlemine;

7) täiendavate avalike arutelude ja avalikustamiste vajaduse määratlemine;

8) planeeringule esitatavad muud nõuded.

(8) Kui detailplaneeringu koostamise algatamist taotletakse üksnes erahuvidest lähtuvalt või valla eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise, koostamise tellimise ja keskkonnamõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks, sõlmitakse huvitatud isikuga leping detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõjude hindamise rahastamise kohta. Leping sõlmitakse enne detailplaneeringu algatamist.

(9) Ametiasutus võib üldplaneeringu kohase detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu planeeringu koostamise või planeeringu koostamise tellimise üleandmiseks. Haldusleping sõlmitakse enne detailplaneeringu algatamist. Huvitatud isiku keeldumisel planeeringu koostamise või planeeringu koostamise tellimise üleandmise halduslepingu sõlmimisest on vallavalitsusel õigus jätta detailplaneering algatamata.

(10) Enne detailplaneeringu algatamise otsustamist sõlmib ametiasutus huvitatud isikuga halduslepingu planeeringukohaste tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise või rahastamise tagamiseks ja üleandmiseks. Huvitatud isiku keeldumisel planeeringukohaste tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise või rahastamise tagamise ja üleandmise lepingu sõlmimisest on vallavolikogul või vallavalitsusel õigus jätta detailplaneering algatamata. Detailplaneeringu kehtestamise kõrvaltingimusena võib ette näha, et vallavolikogul on õigus detailplaneering kehtetuks tunnistada või vallavalitsusel on õigus keelduda planeeringualal ehitusloa andmisest, kui huvitatud isik ei ole määratud tähtajaks täitnud halduslepinguga endale võetud kohustusi.

(11) Detailplaneering tuleb esitada ametiasutusele vastuvõtmiseks kahe aasta jooksul planeeringu algatamise kuupäevast arvates, kui planeeringu lähteseisukohtades ei ole sätestatud varasemat tähtaega.

(12) Ametiasutus võib põhjendatud taotluse alusel pikendada detailplaneeringu vastuvõtmiseks esitamise tähtaega. Taotlus tähtaja pikendamiseks tuleb esitada ametiasutusele vabas vormis hiljemalt üks kuu enne tähtaja lõppemist.

(13) Detailplaneeringu koostamise algatamise korralduse või otsuse võib vallavalitsus või vallavolikogu tunnistada kehtetuks, kui huvitatud isikust olenevatel põhjustel ei ole kahe aasta jooksul arvates planeeringu koostamise algatamise korralduse või otsuse tegemisest planeeringut vastuvõtmiseks esitatud.

(14) Enne detailplaneeringu koostamise algatamise korralduse või otsuse kehtetuks tunnistamist informeerib ametiasutus huvitatud isikut planeeringu koostamise algatamise korralduse või otsuse kehtetuks tunnistamise kavatsusest ja annab talle vähemalt 30 kalendripäeva oma seisukoha esitamiseks.