Riikliku uurimistoetuse taotlemise, taotluse hindamise, toet Art. 19Rahastamisettepaneku tegemine

(1) Uurimistoetuste eelarve jaotamisel uurimistoetuse liikide ja rahastamise valdkondade vahel lähtub rakendusüksus järgmistest põhimõtetest:

1) järeldoktorigrandi toetuse eelarve võimaldab välja anda vähemalt ühe järeldoktorigrandi igas rahastamise valdkonnas;

2) stardigrandi ja rühmagrandi eelarve võimaldab välja anda vähemalt ühe stardigrandi ja ühe rühmagrandi igas rahastamise valdkonnas;

3) eelarve jagunemisel rahastamise valdkondade vahel võetakse arvesse uurimistoetusteks eraldatud vahendeid, rahastamise valdkonnas vabanevaid vahendeid ja rahastamise valdkonna varasemate aastate eelarve osakaale.

(2) Rakendusüksus analüüsib järjepidevalt uurimistoetuste eelarve jagunemise asja- ja ajakohasust rahastamise valdkondade vahel ning vajaduse korral muudab käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 alusel määratud uurimistoetuse eelarve jagunemist uurimistoetuse liikide ja rahastamise valdkondade vahel.

(3) Hindamisnõukogu arvestab rahastamisettepaneku tegemisel taotlusvooruks eraldatud rahaliste vahendite mahtu ja rakendusüksuse poolt määratud vahendite jaotust uurimistoetuste liikide ja rahastamise valdkondade vahel.

(4) Hindamisnõukogu lähtub rahastamisettepaneku tegemisel põhimõttest, et igas rahastamise valdkonnas antakse välja vähemalt üks järeldoktorigrant, stardigrant ja rühmagrant, kui vastavas rahastamise valdkonnas on vähemalt üks vastavat liiki kvalifitseerumislävendi ületanud taotlus, mille lõplik hinne on vähemalt 80 protsenti maksimaalsest hindest.

(5) Hindamisnõukogu lähtub rahastamisettepaneku tegemisel taotluste paremusjärjestusest.

(6) Kui ühes rahastamise valdkonnas on mitu paremusjärjestust, teeb hindamisnõukogu esmalt rahastamisettepaneku iga paremusjärjestuse esimesele taotlusele.

(7) Kui taotlusvooru rahalistest vahenditest ei jätku kõigi rahastamise valdkonna paremusjärjestuste esimeste taotluste rahastamiseks või kui hindamisnõukogu peab tegema rahastamisettepaneku järgmistele taotlustele, lähtub hindamisnõukogu järgmistest võrdse kaaluga põhimõtetest:

1) soodustada projektide mitmekesisust valdkondade lõikes;

2) soodustada erinevate asutuste esindatust;

3) soodustada toetuse saajate soolist tasakaalu;

4) soodustada toetuse saajate vanuselist tasakaalu.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud põhimõtete ammendumisel on hindamisnõukogul õigus rahastamisettepaneku tegemisel võrrelda taotlusi lõpphinnangute ja taotletud uurimistoetuse mahtude alusel.

(9) Hindamisnõukogul on õigus otsustada eelarvevahendite ümberpaigutamine rahastamise valdkondade vahel juhul, kui mõnes rahastamise valdkonnas jääb pärast rahastusettepanekute tegemist alles summa, mis ei ole piisav uurimistoetuse väljaandmiseks. Hindamisnõukogu võib jäägi suunata teise rahastamise valdkonda, kus see võimaldab toetuse andmist.

(10) Arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 3 kuni 9 toodud põhimõtteid, teeb hindamisnõukogu rakendusüksusele ettepaneku:

1) taotlus rahuldada;

2) taotlus rahuldada hindamisnõukogu seatud tingimustega;

3) taotlus määrata ootenimekirja;

4) taotlust mitte rahuldada.

(11) Ootenimekirjas olevale taotlusele teeb hindamisnõukogu rahastamisettepaneku, kui taotlusvoorus vabaneb rahalisi vahendeid või taotlusvooru eelarve suureneb.

(12) Käesoleva paragrahvi lõike 10 punktides 1–3 nimetatud taotluste teaduseetika ja andmehalduse aspektide hindamise korraldab rakendusüksus. Teaduseetika ja andmehalduse aspektide hindamise osas on rakendusüksusel õigus seada taotluse rahuldamiseks tingimused.

(13) Rakendusüksus teavitab taotlejat ja asutust taotluse rahuldamise ettepanekust.

(14) Kui taotluse rahuldamise ettepanekule on seatud täiendavad tingimused, peavad taotleja ja asutus andma nõusoleku nende täitmiseks.