2026. aasta riigieelarve seadus Art. 2Seadustest tulenevate määrade ja piirsummade kehtestamine

(1) Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel kehtestatavad määrad on järgmised:

1) seaduse § 5 lõike 2 1 punkti 3 alusel kehtestatav üliõpilase vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäär 756,38 eurot kalendrikuus;

2) seaduse § 12 lõike 1 alusel kehtestatav kutseõppe õppekava õpilase põhitoetuse suurus 60 eurot õppekuus;

3) seaduse § 12 lõike 1 alusel kehtestatav üliõpilase vajaduspõhise eritoetuse suurus 135 eurot õppekuus;

4) seaduse § 12 lõike 2 alusel kehtestatav üliõpilase vajaduspõhise õppetoetuse suurus taotleja kuni 189,10-eurose kalendrikuu sissetuleku korral 440 eurot õppekuus, kalendrikuu sissetuleku vahemiku 189,11 kuni 378,19 eurot korral 270 eurot õppekuus ja kalendrikuu sissetuleku vahemiku 378,20 kuni 756,38 eurot korral 150 eurot õppekuus;

5) seaduse § 12 lõike 1 ja § 43 lõike 1 alusel kehtestatav doktoranditoetuse suurus 660 eurot kalendrikuus.

(2) Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77 lõike 3 alusel kehtestatav õpetaja lähtetoetuse ja § 77 1 lõike 4 alusel kehtestatav tugispetsialisti lähtetoetuse suurus on 15 979 eurot.

(3) Perehüvitiste seaduse § 41 lõike 1 alusel kehtestatav vanemahüvitise määr on 886 eurot kalendrikuus.

(4) Tööturumeetmete seaduse § 23 lõike 1 alusel koosmõjus sama seaduse § 33 lõigetega 5–7 kehtestatav töötutoetuse arvutamise aluseks olev päevamäär on 14,3 eurot.

(5) Sotsiaalhoolekande seaduse alusel kehtestatavad määrad on järgmised:

1) seaduse § 73 lõike 5 alusel kehtestatav psüühiliste erivajadustega inimeste kogukonnas elamise teenust saama suunatud isiku omaosaluse maksimaalne maksumus 2026. aasta 31. märtsini 405 eurot kalendrikuus ja alates 1. aprillist 446 eurot kalendrikuus;

2) seaduse § 73 lõike 5 alusel kehtestatav ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isiku omaosaluse maksimaalne maksumus 2026. aasta 31. märtsini 405 eurot kalendrikuus ja alates 1. aprillist 446 eurot kalendrikuus, kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse hoolekandeasutuse ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12 isikule;

3) seaduse § 73 lõike 5 alusel kehtestatav ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isiku omaosaluse maksimaalne maksumus 2026. aasta 31. märtsini 477 eurot kalendrikuus ja alates 1. aprillist 525 eurot kalendrikuus, kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse hoolekandeasutuse ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule või eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kümnele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones;

4) seaduse § 73 lõike 5 alusel kehtestatav päeva- ja nädalahoiuteenust saama suunatud isiku omaosaluse maksimaalne maksumus 2026. aasta 31. märtsini 360 eurot kalendrikuus ja alates 1. aprillist 396 eurot kalendrikuus;

5) seaduse § 131 lõike 3 alusel kehtestatav üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiir 220 eurot kalendrikuus;

6) seaduse § 139 3 lõike 1 alusel kehtestatav üksi elava pensionäri toetuse suurus 200 eurot kalendriaastas.

(6) Sotsiaalmaksuseaduse § 2 1 alusel kehtestatav sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär on 886 eurot.

(7) Muuseumiseaduse alusel kehtestatavad määrad on järgmised:

1) seaduse § 28 lõike 3 punkti 1 alusel kehtestatav 2026. aasta jooksul eksponeeritavate näituste riigi tagatava näituse kahjuhüvitise kogusumma piirmäär 280 000 000 eurot;

2) seaduse § 28 lõike 3 punkti 2 alusel kehtestatav omavastutuse suurus 2000 eurot ühe näituse kohta;

3) seaduse § 28 lõike 3 punkti 3 alusel esitatav 10 000 000 eurot ületava väärtusega näituse „Naudingute aed”, mida eksponeeritakse Sihtasutuse Eesti Kunstimuuseum filiaalis Kadrioru kunstimuuseumis, vedamise ja eksponeerimise kavandatav periood on 2025. aasta augustist kuni 2026. aasta veebruarini; näituse omanik on The Phoebus Foundation;

4) seaduse § 28 lõike 3 punkti 3 alusel esitatav 10 000 000 eurot ületava väärtusega näituse „Spiegel im Spiegel”, mida eksponeeritakse Sihtasutuse Eesti Kunstimuuseum filiaalis Kumu kunstimuuseumis, vedamise ja eksponeerimise kavandatav periood on 2025. aasta oktoobrist kuni 2026. aasta aprillini; näituse omanik on Staatliche Kunstsammlungen Dresden;

5) seaduse § 28 lõike 3 punkti 3 alusel esitatav 10 000 000 eurot ületava väärtusega näituse „Toledo hiilgus. Katedraali kunstiaarded keskajast El Greconi”, mida eksponeeritakse Sihtasutuse Eesti Kunstimuuseum filiaalis Niguliste muuseumis, vedamise ja eksponeerimise kavandatav periood on 2025. aasta novembrist kuni 2026. aasta aprillini; näituse omanikud on Museo de Santa Cruz ja Primate Cathedral Toledo;

6) seaduse § 28 lõike 3 punkti 3 alusel esitatav 10 000 000 eurot ületava väärtusega näituse „Looduse ja kunsti sümfoonia. Serlachiuse kunstikogu”, mida eksponeeritakse Sihtasutuse Eesti Kunstimuuseum filiaalis Kadrioru kunstimuuseumis, vedamise ja eksponeerimise kavandatav periood on 2026. aasta veebruarist kuni 2026. aasta augustini; näituse omanik on Gösta Serlachiuksen taidesäätiö;

7) seaduse § 28 lõike 3 punkti 3 alusel esitatav 10 000 000 eurot ületava väärtusega näituse „Metamorfoosid. Võim. Vägivald. Sugu”, mida eksponeeritakse Sihtasutuse Eesti Kunstimuuseum filiaalis Kadrioru kunstimuuseumis, vedamise ja eksponeerimise kavandatav periood on 2026. aasta septembrist kuni 2027. aasta aprillini; näituse omanikud on Museum Hessen Kassel Heritage, Bayerische Staatsgemäldesammlungen (Alte Pinakothek), Bayerische Staatsbibliothek, Herzog Anton Ulrich Museum, Herzog August Bibliothek, Musik- och Teaterbiblioteket Stockholm, Schloss Rastatt ja Schloss Wasserburg Anholt;

8) seaduse § 28 lõike 3 punkti 3 alusel esitatav 10 000 000 eurot ületava väärtusega näituse „Michel Sittow Lõunas”, mida eksponeeritakse Sihtasutuse Eesti Kunstimuuseum filiaalis Niguliste muuseumis, vedamise ja eksponeerimise kavandatav periood on 2026. aasta oktoobrist kuni 2027. aasta aprillini; näituse omanikud on Patrimonio Nacional ja Primate Cathedral Toledo.

(8) Riigieelarve seaduse alusel kehtestatavad määrad on järgmised:

1) seaduse § 61 lõike 4 1 alusel kehtestatav Vabariigi Valitsuse antavate laenude ja riigigarantiide suurim lubatud jääk 3 766 000 000 eurot;

2) seaduse § 61 lõike 4 2 alusel kehtestatav valdkonna eest vastutava ministri antavate laenude suurim lubatud jääk 10 000 000 eurot ja maksimaalne laenusumma 1 000 000 eurot;

3) seaduse § 69 lõike 2 alusel kehtestatav riigi võlakohustuste suurim lubatud jääk 14 300 000 000 eurot.

(9) Välissuhtlemisseaduse § 20 punkti 5 alusel kehtestatud varaliste kohustuste piirmäär, millest alates peab välisleping olema ratifitseeritud Riigikogus, on kolm protsenti eelarveaastaks ette nähtud kuludest riigiasutusele, kelle algatusel selline leping sõlmitakse.