Kutseõppeasutusele antava tegevustoetuse põhimõtted, rakenda Art. 5Baasrahastuse arvutamine

(1) Õpetajate tööjõukulu arvestamiseks korrutatakse arvestuslik õpetaja ametikohtade arv põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 76 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud õpetaja töötasu alammäära, tööjõumaksude ja õpetaja töötasu diferentseerimiskomponendiga.

(2) Arvestusliku õpetaja ametikohtade arvu leidmiseks korrutatakse õpilaste arv vastava õpilaste kategooria koefitsiendiga ning saadud tulemus jagatakse arvestusliku õpilaste arvuga õpetaja ametikoha kohta, lähtudes käesoleva määruse §-s 4 toodud alustest.

(3) Muude töötajate tööjõukuluks ning töötajatega seotud muudeks kuludeks arvestatakse vähemalt 20% õpetajate tööjõukulust. Saadud tulemusele lisatakse käesoleva määruse § 4 lõike 2 punktides 1 ja 3 sätestatud meetmete rakendamiseks täiendav tugiteenuste osutamise kulu.

(4) Täiendava tugiteenuste osutamise kulu arvestamiseks korrutatakse tugiteenuste osutamiseks vajalik täiendav arvestuslike ametikohtade arv põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 76 nimetatud Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud õpetaja töötasu alammäära, tööjõumaksude ja õpetajate töötasu diferentseerimiskomponendiga.

(5) Täiendava tugiteenuste osutamiseks vajalike arvestuslike ametikohtade arvu leidmiseks korrutatakse õpilaste arv neile rakendatava tugimeetmetele vastava arvestusliku nädala lisatundide arvu ja arvu 21 jagatisega, lähtudes käesoleva määruse §-s 4 toodud alustest.

(6) Õppevahendite kulu arvestamiseks korrutatakse õpilaste arv vastava õppevahendi ühikuhinnaga õpilase kohta, mis on toodud käesoleva määruse lisas 1.

(7) Kooli haldamisega seotud kulude arvestamiseks liidetakse:

1) kooli hoone, välja arvatud õpilaskodu, (edaspidi õppehoone ) toetuse rakendamise aasta suhtes üle-eelmise aasta ja sellele eelneva aasta keskmine tegelik kulu kütte, soojusenergia, vee, kanalisatsiooni ja elektri eest;

2) õppehoone muu majandamiskulu, mis leitakse, korrutades õppehoone õppetööks kasutatava suletud netopinna ruutmeetrite arv riigi kutseõppeasutuste hoonete sama perioodi keskmise muu majandamiskuluga suletud netopinna ühe ruutmeetri kohta.

(8) Munitsipaal- ja erakooli puhul leitakse lõike 7 punktis 1 nimetatud kooli keskmine tegelik kulu, korrutades:

1) õppehoone õppetööks kasutatava suletud netopinna ruutmeetrite arv;

2) eraldatava tegevustoetuse rakendamise aasta suhtes üle-eelmise aasta ja sellele eelneva aasta riigi kutseõppeasutuste hoonete keskmine tegelik kulu kütte, soojusenergia, vee, kanalisatsiooni ja elektri eest suletud netopinna ühe ruutmeetri kohta.

(9) Kooli haldamisega seotud täiendavate kulude katmiseks suurendatakse lõikes 7 leitud summat vähemalt 10% võrra.

(10) Era- või munitsipaalkooli haldamisega seotud kulu arvestamisel korrutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 9 arvestatud summa toetuse rakendamise aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga EHISesse kantud riigieelarvest rahastatavate õpilaste arvu ja toetuse rakendamise aasta suhtes üle-eelmise aasta ja sellele eelneva aasta 10. novembri keskmise riigieelarvest rahastatavate õpilaste arvu suhtarvuga.

(11) Rakenduskõrgkooli haldamisega seotud kulu arvestamisel korrutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 9 arvestatud summa toetuse rakendamise aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga EHISesse kantud riigieelarvest rahastatavate kutseõppe õpilaste arvu ja sama kuupäeva kõigi kooli riigieelarvest rahastatavate õppijate suhtarvuga.

(12) Munitsipaalkooli õppevahendite ja halduskulu komponendile lisatakse käibemaksu kulu katteks 12%.