Tapa valla detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse Art. 2Rajatiste väljaehitamise juhud

(1) Huvitatud isikul tekib rajatiste väljaehitamise kohustus, kui ta on huvitatud detailplaneeringu algatamisest, vastuvõtmisest, kehtestamisest ja elluviimisest ning valla arengukava, eelarvestrateegia või eelarve ei näe detailplaneeringuga hõlmatud alale ja selle teenindamiseks kavandatud rajatiste ehitamist ette.

(2) Vallal on õigus kaaluda detailplaneeringu menetluse alustamist või jätkamist, kui huvitatud isikul ei teki rajatiste väljaehitamise kohustust ja rajatiste rajamist ei ole ette nähtud valla arengukavas, eelarvestrateegias või eelarves, kuid detailplaneeringuga kavandatu on valla arengulistel kaalutlustel oluline ja detailplaneeringu kehtestamata jätmine või sellega viivitamine on majanduslikult kahjulik.

(3) Lõikes 1 nimetatud rajatiste väljaehitamiseks sõlmivad huvitatud isik ja vald planeerimisseaduse § 131 lõikes 2 nimetatud halduslepingu, milles on toodud vähemalt planeerimisseaduse § 131 lõikes 5 sätestatud asjaolud.

(4) Haldusleping planeeringu koostamiseks või planeeringu koostamise tellimise üleandmiseks sõlmitakse detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga enne detailplaneeringu algatamist.

(5) Haldusleping detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ettenähtud teede ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste (ühisveevärgi ja -kanalisatsioonsüsteemid ja sadeveesüsteemid, elektrivarustus, side, soojavarustus jms) ehitamiseks sõlmitakse detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga enne detailplaneeringu kehtestamist.

(6) Põhjendatud juhul võib halduslepingus näha ette detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamise etappide kaupa.

(7) Vallal on õigus keelduda detailplaneeringuga kavandatud hoone(te)le ehitus- või kasutusloa andmisest, kui huvitatud isiku lepingulised kohustused on nõuetekohaselt täitmata.