Perioodi 2023–2027 maapiirkonnas ettevõtluskeskkonna arendam Art. 23Ettevõtlushuubi toetuse taotluse hindamine

(1) PRIA moodustab taotluste hindamiseks ja hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele vastavuse kohta ettepaneku saamiseks hindamiskomisjoni.

(2) Hindamiskomisjon hindab äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute esitatud taotlusi lõigetes 6–9 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel ning riigiasutuste esitatud taotlusi lõigetes 10–13 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel.

(3) Hindamiskomisjon annab iga hindamiskriteeriumi eest hinde vahemikus 0,00–4,00, kus kõrgeim hinne on neli ja madalaim null. Hindamiskriteeriumite hinded antakse täpsusega kaks kohta pärast koma.

(4) PRIA moodustab hindamistulemuste põhjal taotluste kohta kaks eraldi paremusjärjestust järgmiselt:

1) äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute esitatud taotlused;

2) riigiasutuste esitatud taotlused.

(5) Taotluste paremusjärjestuses loetakse paremaks suurema koondhinde saanud taotlused. Võrdse koondhindega taotluste puhul eelistatakse taotlust, milles taotletava toetuse summa on väiksem. Võrdse toetuse summaga taotluste puhul eelistatakse taotlust, milles esitatud projekti omafinantseering on suurem.

(6) Äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute esitatud taotluste esimene hindamiskriteerium on projekti mõju ettevõtlushuubi toetuse eesmärkide saavutamisele, mis moodustab 35 protsenti taotluse koondhindest ning kujuneb järgmiste alamkriteeriumite kaalutud keskmise hinde põhjal:

1) projekti mõju uue loodava ettevõtlushuubi jätkusuutlikkusele või olemasoleva ettevõtlushuubi võimekuse suurendamisele, mille puhul hinnatakse, kui suur on ettevõtlushuubis töötegemise kohtade arv ning kuivõrd kvaliteetne on ettevõtlushuubi juhtimine, ettevõtluse arendamiseks vajalike teenuste osutamine ja ettevõtlushuubi personali suutlikkus hallata klientide kogukonda – 40 protsenti esimese hindamiskriteeriumi hindest;

2) ettevõtlushuubi vastavus tänapäevasele töökeskkonnale seatud ootustele, mille puhul hinnatakse, kuivõrd on ettevõtlushuubis juurdepääs kiirele internetile, ühiskasutuses olevatele infotehnoloogilistele seadmetele, nagu riist- ja tarkvara, ning ruumidele, kliendituge osutavale ja klientide kogukonda haldavale personalile ning ettevõtluse arendamiseks vajalikele asjakohastele teenustele – 40 protsenti esimese hindamiskriteeriumi hindest;

3) ettevõtlushuubi valdkondliku fookuse olemasolu, mille puhul hinnatakse, milline on taotleja kontseptsioon ettevõtlushuubi kohta ning kui selge ja asjakohane on valitud valdkondlik fookus, seejuures kuivõrd on see suunatud ettevõtjate arenguks vajalike eelduste loomisele – 20 protsenti esimese hindamiskriteeriumi hindest.

(7) Äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute esitatud taotluste teine hindamiskriteerium on projekti põhjendatus ja realistlikkus, mis moodustab 30 protsenti taotluse koondhindest ning kujuneb järgmiste alamkriteeriumite kaalutud keskmise hinde põhjal:

1) ettevõtlushuubi jätkusuutlikkus ning taotleja äriplaani ja finantsprognoosi realistlikkus, mille puhul hinnatakse, kuivõrd on finantsprognoosis toodud kulud ja tulud põhjendatud ja realistlikud ning kuivõrd tõenäoline on ettevõtlushuubi arenguga seotud plaanide realiseerumine – 50 protsenti teise hindamiskriteeriumi hindest;

2) kavandatavate tegevuste asjakohasus ja teostatavus, mille puhul hinnatakse, kuivõrd põhjendatud on kavandatavad tegevused ja nende kulude suurus projekti eesmärkide saavutamise seisukohast, kuivõrd asjakohaselt on projektiga seotud tegevused kavandatud ja kuivõrd realistlik on projekti tähtajaks elluviimine – 25 protsenti teise hindamiskriteeriumi hindest;

3) projekti majanduslik põhjendatus, mille puhul hinnatakse, kui suureks kujuneb taotletava ettevõtlushuubi toetuse suurus projekti raames loodava ühe töötegemise koha kohta – 25 protsenti teise hindamiskriteeriumi hindest.

(8) Äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute esitatud taotluste kolmas hindamiskriteerium on taotleja suutlikkus projekt tulemuslikult ellu viia, mis moodustab 25 protsenti taotluse koondhindest ning kujuneb järgmiste alamkriteeriumite kaalutud keskmise hinde põhjal:

1) ettevõtlushuubiga seotud meeskonna võimekus, mille puhul hinnatakse, kuivõrd motiveeritud ja pühendunud on ettevõtlushuubiga seotud võtmeisikud, kuivõrd on meeskonnal olemas erialased teadmised ja töökogemused projekti tulemuslikuks elluviimiseks, kuivõrd on komplekteeritud ettevõtlushuubiga seotud personal ja määratud projekti eest vastutajad – 50 protsenti kolmanda hindamiskriteeriumi hindest;

2) taotleja vajalike ressursside olemasolu, mille puhul hinnatakse, kuivõrd on taotlejal olemas projekti elluviimiseks vajalikud rahalised vahendid, taristu ja kvalifitseeritud personal või kuivõrd on taotlejal olemas plaan ja võimekus vajaminevad nimetatud ressursid tekitada – 50 protsenti kolmanda hindamiskriteeriumi hindest.

(9) Äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute esitatud taotluste neljas hindamiskriteerium on projekti seos regionaalselt tasakaalustatud arenguga, infotehnoloogia või uuendusliku tehnoloogia rakendamise edendamisega ning koostööga teadus- ja arendusasutustega, mis moodustab 10 protsenti taotluse koondhindest ning kujuneb järgmiste alamkriteeriumite kaalutud keskmise hinde põhjal:

1) projekti mõju tasakaalustatud regionaalsele arengule, mille puhul hinnatakse projekti elluviimise asukoha kaugust suurematest keskustest, seejuures kas projekt viiakse ellu linnalise asustusüksusega vahetult piirnevas asustusüksuses või kaugemal – 20 protsenti neljanda hindamiskriteeriumi hindest;

2) projekti seos regionaalse arengu seisukohast olulise piirkonnaga, mille puhul hinnatakse, kas projekt viiakse ellu „Regionaalse arengu tegevuskavas aastateks 2023–2026” nimetatud vähemalt ühes regionaalse arengu väljakutsega seotud piirkonnas, milleks on Ida-Virumaa või Kagu-Eesti – 20 protsenti neljanda hindamiskriteeriumi hindest;

3) projekti seos infotehnoloogia või uuendusliku tehnoloogia rakendamise edendamisega ettevõtluses, mille puhul hinnatakse, kuivõrd selgelt on ettevõtlushuubi puhul seatud fookusesse infotehnoloogia või uuendusliku tehnoloogia kasutamine ning kuivõrd lähtutakse sellest teenuste pakkumisel ja ettevõtlushuubi ökosüsteemi kujundamisel – 40 protsenti neljanda hindamiskriteeriumi hindest;

4) projekti seos teadus- ja arendusasutustega tehtava koostööga, mille puhul hinnatakse, kuivõrd on taotlejal olemas plaan ja potentsiaal pakkuda ettevõtlushuubi teenuseid kasutavatele ettevõtjatele võimalusi koostööks teadus- ja arendusasutustega, sealhulgas ülikoolidega – 20 protsenti neljanda hindamiskriteeriumi hindest.

(10) Riigiasutuste esitatud taotluste esimene hindamiskriteerium on projekti mõju ettevõtlushuubi toetuse eesmärkide saavutamisele, mis moodustab 40 protsenti taotluse koondhindest ning kujuneb järgmiste alamkriteeriumite kaalutud keskmise hinde põhjal:

1) projekti mõju uue loodava ettevõtlushuubi jätkusuutlikkusele või olemasoleva ettevõtlushuubi võimekuse suurendamisele, mille puhul hinnatakse, kui suur on ettevõtlushuubis töötegemise kohtade arv ning kuivõrd kvaliteetne on ettevõtlushuubi juhtimine, ettevõtluse arendamiseks vajalike teenuste osutamine ja ettevõtlushuubi personali suutlikkus hallata klientide kogukonda – 40 protsenti esimese hindamiskriteeriumi hindest;

2) ettevõtlushuubi vastavus tänapäevasele töökeskkonnale seatud ootustele, mille puhul hinnatakse, kuivõrd on ettevõtlushuubis juurdepääs kiirele internetile, ühiskasutuses olevatele infotehnoloogilistele seadmetele, nagu riist- ja tarkvara, ning ruumidele, kliendituge osutavale ja klientide kogukonda haldavale personalile ning ettevõtluse arendamiseks vajalikele asjakohastele teenustele – 40 protsenti esimese hindamiskriteeriumi hindest;

3) ettevõtlushuubi valdkondliku fookuse olemasolu, mille puhul hinnatakse, milline on taotleja kontseptsioon ettevõtlushuubi kohta ning kui selge ja asjakohane on valitud valdkondlik fookus, seejuures kuivõrd on see suunatud ettevõtjate arenguks vajalike eelduste loomisele – 20 protsenti esimese hindamiskriteeriumi hindest.

(11) Riigiasutuste esitatud taotluste teine hindamiskriteerium on projekti põhjendatus ja realistlikkus, mis moodustab 30 protsenti taotluse koondhindest ning kujuneb järgmiste alamkriteeriumite kaalutud keskmise hinde põhjal:

1) ettevõtlushuubi jätkusuutlikkus ning taotleja äriplaani ja finantsprognoosi realistlikkus, mille puhul hinnatakse, kuivõrd põhjendatud on finantsprognoosis kajastatud kulud ja tulud ning kuivõrd tõenäoline on ettevõtlushuubi arenguga seotud plaanide realiseerumine – 50 protsenti teise hindamiskriteeriumi hindest;

2) kavandatavate tegevuste asjakohasus ja teostatavus, mille puhul hinnatakse, kuivõrd põhjendatud on kavandatavad tegevused ja nende kulude suurus projekti eesmärkide saavutamise seisukohast, kuivõrd asjakohaselt on projektiga seotud tegevused planeeritud ja kuivõrd realistlik on projekti tähtajaks elluviimine – 25 protsenti teise hindamiskriteeriumi hindest;

3) projekti majanduslik põhjendatus, mille puhul hinnatakse, kui suureks kujuneb taotletava toetuse suurus projekti raames loodava ühe töötegemise koha kohta – 25 protsenti teise hindamiskriteeriumi hindest.

(12) Riigiasutuste esitatud taotluste kolmas hindamiskriteerium on taotleja suutlikkus projekt tulemuslikult ellu viia, mis moodustab 20 protsenti taotluse koondhindest ning kujuneb järgmiste alamkriteeriumite kaalutud keskmise hinde põhjal:

1) ettevõtlushuubiga seotud meeskonna võimekus, mille puhul hinnatakse, kuivõrd motiveeritud ja pühendunud on ettevõtlushuubiga seotud võtmeisikud, kuivõrd on meeskonnal olemas erialased teadmised ja töökogemused projekti tulemuslikuks elluviimiseks, kuivõrd on komplekteeritud ettevõtlushuubiga seotud personal ja määratud projekti eest vastutajad – 50 protsenti kolmanda hindamiskriteeriumi hindest;

2) taotleja vajalike ressursside olemasolu, mille puhul hinnatakse, kuivõrd on taotlejal olemas projekti elluviimiseks vajalikud rahalised vahendid, taristu ja kvalifitseeritud personal või kuivõrd on taotlejal olemas plaan ja võimekus vajaminevad nimetatud ressursid tekitada – 50 protsenti kolmanda hindamiskriteeriumi hindest.

(13) Riigiasutuste esitatud taotluste neljas hindamiskriteerium on projekti seos regionaalselt tasakaalustatud arenguga, infotehnoloogia või uuendusliku tehnoloogia rakendamise edendamisega ning koostööga teadus- ja arendusasutustega, mis moodustab 10 protsenti taotluse koondhindest ning kujuneb järgmiste alamkriteeriumite kaalutud keskmise hinde põhjal:

1) projekti mõju tasakaalustatud regionaalsele arengule, mille puhul hinnatakse projekti elluviimise asukoha kaugust suurematest keskustest, seejuures kas projekt viiakse ellu linnalise asustusüksusega vahetult piirnevas asustusüksuses või kaugemal – 20 protsenti neljanda hindamiskriteeriumi hindest;

2) projekti seos regionaalse arengu seisukohast olulise piirkonnaga, mille puhul hinnatakse, kas projekt viiakse ellu „Regionaalse arengu tegevuskavas aastateks 2023–2026” nimetatud vähemalt ühes regionaalse arengu väljakutsega seotud piirkonnas, milleks on Ida-Virumaa või Kagu-Eesti – 20 protsenti neljanda hindamiskriteeriumi hindest;

3) projekti seos infotehnoloogia või uuendusliku tehnoloogia rakendamise edendamisega ettevõtluses, mille puhul hinnatakse, kuivõrd selgelt on ettevõtlushuubi puhul seatud fookusesse infotehnoloogia või uuendusliku tehnoloogia kasutamine ning kuivõrd lähtutakse sellest teenuste pakkumisel ja ettevõtlushuubi ökosüsteemi kujundamisel – 40 protsenti neljanda hindamiskriteeriumi hindest;

4) projekti seos teadus- ja arendusasutustega tehtava koostööga, mille puhul hinnatakse, kuivõrd on taotlejal olemas plaan ja potentsiaal pakkuda ettevõtlushuubi teenuseid kasutavatele ettevõtjatele võimalusi koostööks teadus- ja arendusasutustega, sealhulgas ülikoolidega – 20 protsenti neljanda hindamiskriteeriumi hindest.

(14) Taotluse koondhinne on nelja hindamiskriteeriumi kaalutud keskmine hinne. Kaalutud keskmise hinde saamiseks korrutatakse iga hindamiskriteeriumi hinne vastava hindamiskriteeriumi osakaaluga ja saadud korrutised liidetakse. Taotluse koondhinne arvutatakse täpsusega kaks kohta pärast koma ilma ümardamata.

(15) Taotluse hindamisel on hindamiskriteeriumite miinimumnõuded järgmised:

1) taotluse koondhinne on vähemalt 1,50 ja

2) äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute esitatud taotlus on saanud lõigetes 6–8 ja riigiasutuste esitatud taotlus on saanud lõigetes 10–12 sätestatud iga hindamiskriteeriumi eest hindeks vähemalt 1,50.