Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine Art. 15Laenu eesmärkide kohta kasutatud mõisted

(1) Eluaseme soetamine/ehitamine/renoveerimine on eluasemena kasutatava kinnisvara ostmine/ehitamine/renoveerimine või mitteeluasemena kasutatava kinnisvara ostmine/ehitamine/renoveerimine, kui on kavandatud selle kohandamine eluasemeks. Eluaseme soetamisena käsitatakse ka maa ostmist, kui ostu eesmärk on sellele eluase ehitada.

(2) Kinnisvara soetamine oma tarbeks (v.a eluaseme soetamine/ehitamine renoveerimine) on mitteeluasemena kasutatava kinnisvara soetamine/ehitamine/renoveerimine, mida ei ole kavas ka tulevikus eluasemeks kohandada. Kinnisvara soetamine oma tarbeks on eraisiku puhul näiteks suvila, garaaži ja maa, millele ei ehitata eluaset, vms ost. Äriühingu puhul on kinnisvara soetamine oma tarbeks näiteks tootmis- ja kontorihoone/-ruumide (sh sama laenulepingu raames soetatav sisustus) ost, mida soovitakse ise kasutada ja mitte edasi müüa. Ka kinnisvara- ja ehitusettevõtete üksnes oma tarbeks kontorihoone/-ruumide rajamise eesmärgil soetatav kinnisvara on oma tarbeks soetatav kinnisvara. Kui samas hoones on nii oma tarbeks rajatavad ruumid kui ka pinnad, mille edasimüügi või rendiga plaanitakse tulevikus tulu teenida, määratakse laenu eesmärk hoones enam kasulikku pinda hõlmava pinna otstarbe järgi.

(3) Kommertskinnisvara finantseerimine on äriotstarbeliste kinnisvaraprojektide finantseerimine eesmärgiga ehitada ja/või renoveerida kinnisvara, mille edasimüügist või rendist plaanitakse tulevikus tulu teenida. Kommertskinnisvara on ka hoonestamata maa, mis soetatakse eesmärgiga see edasi müüa või rajada sellele ehitis, mille edasimüügi või rendiga plaanitakse tulevikus tulu teenida. Kommertskinnisvara on eluasemete arendusprojektid (nt korterelamud ja elukondlikud maa-arendusprojektid), kaubanduspinnad (nt jaekauplused ja kaubanduskeskused), büroopinnad (nt kontorihooned), lao- ja tootmispinnad (nt tehased, tehnopargid, kaubalaod, hulgibaasid, töökojad) ja muu kommertskinnisvara (nt hoonestamata maa, kui selle eesmärk pole omandamise hetkel määratletud, ning meditsiinikeskused, hotellid, restoranid jm üldiseks kasutamiseks mõeldud ehitised, mis ei ole kaubanduspinnad). Siia kuulub ka energiasektori pikaajaline finantseerimine taastuvenergia rajatiste püstitamiseks (nt tuule- ja päikesepargid).

(4) Muu põhivara soetamine on muu põhivara, mis ei ole kinnisvara, ost ja/või renoveerimine. Muu põhivara on näiteks tehase tootmisseadmed ja masinad, töökodade seadmed ja varustus, mootorsõidukid ning kaupluste, restoranide ja kontorite sisustus.

(5) Väärtpaberite soetamine on väärtpaberituru seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud väärtpaberi ost.

(6) Muu käibevara soetamine on tooraine, materjalide, kaubavarude ost ning muude käibekulude finantseerimine.

(7) Äriühingu tegevuse alustamine on laenu andmine uuele äritegevust alustavale äriühingule, kui laen antakse äriplaani alusel, kus laenu kasutamisel on rohkem kui üks eesmärk või ei ole laenu konkreetset eesmärki võimalik eristada.

(8) Äriühingu tegevuse laiendamine on juba tegutseva äriühingu tegevuse laiendamine, kui laen antakse äriplaani alusel, kus laenu kasutamisel on rohkem kui üks eesmärk või ei ole laenu konkreetset eesmärki võimalik eristada.

(9) Müügitegevuse finantseerimine on kaupade, toodete ja teenuste müügi finantseerimise erivormidest (pangagarantii, faktooring, akreditiiv jms) tulenev kliendi rahastamine.

(10) Kaupade ja teenuste soetamine (sh igapäevased arveldused) on igapäevaseks tarbeks (mitte edasimüügiks) mõeldud kaupade ja teenuste ost.

(11) Hariduse omandamise finantseerimine on laenamine õppemaksu ja hariduse omandamise ajal igakuiste elamiskulude tasumiseks. Siia kuuluvad nii hariduse omandajate kui ka nende jaoks teiste isikute (nt vanemad) poolt õpingute rahastamiseks võetud laenud.