Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Art. 40Täiendav sotsiaaltoetus

(1) Täiendavat sotsiaaltoetust makstakse vähekindlustatud leibkondadele hädavajalike kulutuste osaliseks hüvitamiseks, eraomandi parendamiseks toetust üldjuhul ei maksta (v.a puudega isiku eluruumi kohandamise kulude hüvitamise eesmärgil makstav toetus). Arvesse võetakse taotluse esitamise eelse kolme kalendrikuu kulutused, mis on tehtud:

1) retseptiravimitele ja ravile;

2) sagedasel raviprotseduuridel käimisel transpordile (vajalik arsti antud tõend visiitide kohta);

3) prillide ja mitmesuguste hädavajalike abivahenditele;

4) viipekeele tõlketeenusele;

5) ravikindlustamata isikute tervise parandamiseks ja säilitamiseks hädavajalike ravimite eest maksmisele ja raviteenustele. Toetus kantakse arve alusel raviteenuse osutajale;

6) sotsiaalhoolekande seadusest tulenevate sotsiaalteenuste kulude osalisele katmisele;

7) õnnetusjuhtumite ja muude erakorraliste sündmustega seotud väljaminekutele.

(2) Sotsiaalkomisjon võib otsustada täiendava sotsiaaltoetuse maksmise:

1) leibkondadele, kelle sissetulekud ületavad käesolevas määruses kehtestatud sissetulekupiiri, kuid kellele on toetus hädavajalik leibkonna iseseisva toimetuleku säilitamiseks;

2) sotsiaalameti spetsialisti põhjendatud ettepanekul.

(3) Leibkondadele, kellele on toetus või teenus hädavajalik iseseisva toimetuleku säilimiseks, võimaldades linnakodanikul võimalikult kaua oma kodus elada võib sotsiaalameti töötaja põhjendatud otsusel toetust määrata suulise taotluse alusel (pesemisteenus, apteegikaubad, nõustamisteenus jms). Toetus kantakse teenuseosutajale arve alusel.