Vaimse tervise teenuse toetuse määramise tingimused ja kord · Vaimse tervise teenuse toetuse määramise tingimused ja kord

Vaimse tervise teenuse toetuse määramise tingimused ja kord Art. 2Mõisted

In KraftAmtlicher Text

Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

1) psühholoogiline nõustamine – teenus, mille eesmärk on parandada isiku heaolu, leevendada tema pingeid, lahendada kriise ja probleeme, edendada iseseisvust probleemide lahendamisel, toetada isiku toimetulekut saavutamaks adekvaatset enesehinnangut, suuremat enesekindlustust, oskusi ja enesetõhusust valikute ning otsuste tegemisel ja enesele püstitatud eesmärkide saavutamisel, õpetada paremat arusaamist iseendast, oma võimetest ja olukordadest;

2) vaimse tervise kriisinõustamine – lühiajaline psühholoogilise abi teenus isikule, kes on läbi elanud traumaatilise sündmuse või õnnetusjuhtumi (sh olnud nende osas tunnistaja/pealtvaataja rollis) või kes on sattunud igapäevaelu kriisi ja tunneb, et vajab toimetulekuks abi (sh õnnetusjuhtumid, surmad, vägivaldne peretüli, kaotus, lein, lahutus, perekonfliktid, emotsionaalne toimetulek elusituatsioonidega, suitsiidmõtted, depressiivsus jne);

3) hingehoidlik nõustamine hooldekodus – teenus, mille käigus on hingehoidja kannatava isiku ja tema lähedaste ja hooldajate kuulaja, kõrvalolija ja toetaja. Sel kombel aitab ta isikul toimuvat mõista ja mõtestada ning toime tulla uute ülesannetega, mis ravi kestel kui ka ravi lõppedes isiku ees seisavad. Hingehoidja on isiku ja ta lähedaste saatjaks kuni tema lahkumiseni igavikku;

4) hingehoidlik nõustamine laiemalt (v.a hooldekodus) – teenus, mille käigus on hingehoidja kannatava isiku ja tema lähedaste kuulaja, kõrvalolija ja toetaja. Sel kombel aitab ta isikul toimuvat mõista ja mõtestada ning toime tulla uute ülesannetega, mis ravi kestel kui ka ravi lõppedes isiku ees seisavad. Hingehoidja on isiku ja ta lähedaste saatjaks kuni tema lahkumiseni igavikku;

5) perenõustamine – teenus, mille käigus aitab nõustaja perel leida lahendusi keerukatele olukordadele (nt konfliktid, igapäevased stressiallikad, suhtlemisprobleemid). Eesmärk on anda juhiseid ja strateegiaid, mis aitavad perel paremini toimida;

6) pereteraapia – teenus, mille käigus keskendutakse suhetele lastega, vanematega, õdede-vendadega, sh põlvkondade vahelised traumad, laste ja teismeliste stress, arenguprobleemid; üleüldine rahulolematus, lapse ja vanema suhtlusprobleemid, ebaefektiivsed suhtlusmustrid, keerulised suhted vanematega, elu arenguetappide ületamine jne.