Perioodi 2021–2027 vesiviljeluse investeeringutoetus Art. 4Abikõlblikud kulud

(1) Abikõlblikud on järgmised § 2 lõikes 2 sätestatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis tehakse sihtotstarbeliselt, mõistlikult, majanduslikult soodsaimal viisil ja kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikliga 63 ning mis on vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks:

1) töö või teenuse tellimise või vara soetamise kulu;

2) regionaalministri 19. juuli 2023. a määruses nr 45 „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027 toetuse objekti tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord“ sätestatud toetuse objekti tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise kulu.

(2) Kulud, välja arvatud ettevalmistava töö kulu ning § 14 1 lõigetes 3 ja 4 nimetatud kulu, on abikõlblikud alates taotluse esitamise päevast.

(3) Toetatava tegevuse osaks võivad olla järgmised § 2 lõikes 2 sätestatud tegevuste elluviimiseks vajalikud ettevalmistavad tööd:

1) taotluse ja selles esitatud andmeid tõendavate dokumentide koostamiseks tellitud töö ja teenus;

2) tegevuse elluviimisega kaasnev tellitud projekteerimistöö, projekteerimiseks vajalik ehitusgeoloogiline ja -geodeetiline uurimistöö, hüdrogeoloogiline ja hüdroloogiline uuring ning detailplaneering;

3) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud juhtudel keskkonnamõju hindamine;

4) energia- ja digiauditi tegemine;

5) kliimakindluse tagamise hindamine;

6) vesiviljeluskasvanduse negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks tellitud eksperdihinnang.

(4) Lõikes 3 sätestatud ettevalmistavad tööd peavad olema lõpetatud ja nende eest peab olema tasutud enne taotluse esitamist ning lõike 3 punktis 4 sätestatud auditid ei tohi taotluse esitamise hetkel olla vanemad kui kaks aastat.

(5) Paragrahvi 2 lõike 2 punktis 4 sätestatud tegevuse elluviimise korral on abikõlblik kulu käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 tähenduses üksnes eluskalade transpordiks mõeldud O 2 ‑, O 3 - ja O 4 -kategooria haagise soetamise kulu.

(5¹)

(6) Paragrahvi 2 lõike 2 punktis 1 sätestatud tegevuse elluviimise korral loetakse abikõlblikuks kuluks laeva või teisaldatava ujuvvahendi ümberehitamise kulu.

(7) Paragrahvi 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevuste elluviimise korral loetakse abikõlblikuks kuluks investeeringud vesiviljeluskasvanduse negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks ja digitaliseerimisega seotud kulu.

(8) Lõikes 7 nimetatud vesiviljeluskasvanduse negatiivse keskkonnamõju vähendamise korral on kulu abikõlblik, kui selleks on tehtud lõike 3 punktis 6 nimetatud eksperdihinnang järgmiste nõuete kohaselt:

1) eksperdihinnangu teeb isik, kellel on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-s 15 nimetatud keskkonnamõju hindamise litsents;

2) eksperdihinnangus peab olema selgitatud, kas, millisel määral ja kuidas aitab taotleja kavandatav tegevus vähendada vesiviljeluskasvanduse tegevusest põhjustatud negatiivset keskkonnamõju ning kas, millisel määral ja kuidas on hinnatud kavandatava tegevuse kulutõhusust.

(9) (10) Paragrahvi 2 lõike 2 punktis 3 sätestatud taastuvast energiaallikast energia tootmiseks kasutatava seadme kasutuselevõtmise korral on abikõlblikud järgmised kulud:

1) tootmisseadme projekteerimise, soetamise ja paigaldamise kulu;

2) energiasalvestussüsteemi projekteerimise, soetamise ja paigaldamise kulu ning tootmisseadme võrguga liitumise tasu.

(11) Taastuva energiaallika kasutuselevõtmisega seotud kulud on abikõlblikud üksnes taotleja omatarbimise ulatuses. Taotleja omatarbimise arvestuse aluseks on üks järgmistest:

1) energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punktis 4 nimetatud energiaauditis märgitud energiatarbimine;

2) elektrienergia tarbimise korral taotleja tarbimiskoha taotluse esitamisele vähemalt eelnenud kalendriaasta elektrienergia tarbimine;

3) tarbimise aluseks projekteeritud tarbimisvõimsus, kui taotleja tarbimiskohas elektrienergiat ei tarbita või on elektrienergiat tarbitud alla 12 kalendrikuu.

(12) Päikese energiaallikast elektrienergiat tootva seadme kasutuselevõtmise korral jagatakse taotleja tarbimiskohas kuluva energia kogus ühe tuhandega.

(13) Lõike 3 punktis 4 sätestatud energiaauditi teeb asjakohase pädevusega füüsiline isik, kellel on nõukogu soovituse, milles käsitletakse elukestva õppe Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta soovitus Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas (ELT C 189, 15.6.2017, 15–28) II lisas sätestatud Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kaheksanda taseme kutsetunnistus energiatõhususe valdkonnas.

(14) Energiaauditi tulemusel koostatakse energiaauditi aruanne, mis sisaldab järgmist:

1) detailne ülevaade vesiviljelustoodete tootmiseks kasutatava ettevõtte osa tehnilisest seisukorrast ning energiakadudest, sealhulgas energiaauditi raames tehtud fotod ja graafikud ning mõõdetud andmed;

2) ettevõtte iseloomustus, sealhulgas andmed ettevõtte struktuuri ja majanduslike näitajate kohta;

3) meetmed energia kokkuhoiuks ja vajaduse korral sisekliima parandamiseks vesiviljelustoodete tootmiseks kasutatavate ettevõtte osade kaupa;

4) meetme rakendamisega kaasnev energiasääst energiasäästu projekti eluea jooksul, sealhulgas meetme tasuvusaeg;

5) energiasäästu projekti maksumuse arvutuskäik;

6) ülevaade meetmetega kaasnevatest riskidest ja ohtudest, mis võivad mõjutada energia kokkuhoidu;

7) ettepanekud meetmete elluviimise järjekorra kohta;

8) ülevaade energiasäästu projekti innovaatilisusest teadus- ja arendustegevuse korraldamise seaduse § 2 punktis 5 nimetatud toote- ja protsessiinnovatsiooni tähenduses ettevõtte tasandil;

9) energiaauditi meeskonna ja energiaauditi tegemisse kaasatud isikute valiku põhjendus koos nende rollide ja tegevuse kirjeldusega ning nende kutsetunnistuste numbrid;

10) elektrienergia tarbimise korral taotleja tarbimiskoha viimase 12 kalendrikuu elektrienergia tarbimine.

(15) Lõike 3 punktis 4 sätestatud digiauditi teevad asjakohase pädevusega füüsilised isikud, kellest vähemalt ühel on kolm aastat kogemust vesiviljelustoodete tootmise valdkonnas või kolmes digiauditi või digitaliseerimise teekaardi projektis osalemise kogemus.

(16) Digiauditi tulemusena koostatakse digiauditi aruanne, mis sisaldab järgmist:

1) detailne ülevaade vesiviljelustoodete tootmiseks kasutatava ettevõtte osa automatiseeritusest ja digitaliseeritusest, sealhulgas digiauditi raames tehtud fotod ja graafikud ning mõõdetud andmed;

2) ettevõtte iseloomustus, sealhulgas andmed ettevõtte struktuuri ja majanduslike näitajate kohta;

3) digitaliseerimise või automatiseerimise meetmed vesiviljelustoodete tootmiseks kasutatavate ettevõtte osade kaupa;

4) meetme rakendamisega kaasnev ressursisääst digitaliseerimise ja automatiseerimise projekti eluea jooksul, sealhulgas meetme tasuvusaeg;

5) digitaliseerimise ja automatiseerimise projekti maksumuse arvutuskäik;

6) ülevaade meetmetega kaasnevatest riskidest ja ohtudest;

7) ettepanekud meetmete elluviimise järjekorra kohta;

8) ülevaade digitaliseerimise ja automatiseerimise projekti innovaatilisusest teadus- ja arendustegevuse korraldamise seaduse § 2 punktis 5 nimetatud toote- ja protsessiinnovatsiooni tähenduses ettevõtte tasandil;

9) digiauditi meeskonna ja digiauditi tegemisse kaasatud isikute valiku põhjendus koos nende rollide ja tegevuse kirjeldusega.

(17) Lõike 3 punktis 5 nimetatud kliimakindluse tagamise hindamise aruande koostamiseks avaldab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA ) oma veebilehel kliimakindluse hindamise juhendi, mis lähtub Euroopa Komisjoni teatisest nr 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“ (ELT C 373, 16.09.2021, lk 1–92).

(18) Kui taotlejal on kasutusel taastuvast energiaallikast energia tootmiseks kasutatav seade, arvestatakse taotleja omatarbimisest maha olemasolev taastuva energiaallika tootmisvõimsus.