Saaremaa valla osavaldade põhimäärus Art. 8Osavallakogude moodustamise kord

(1) Osavallakogu liikmed valitakse paragrahvides 9-21 sätestatud korras asustusüksuste piirkondade koosolekutel.

(2) Osavallakogu liikme kandidaadi võib koosoleku kokkukutsujale esitada iga asustusüksuste piirkonna elanik. Osavallakogu liikmeks võib valida isiku, kellel oli viimastel volikogu valimistel kandideerimisõigus. Kandideerimiseks peab olema isiku nõusolek. Osavallakogu liikme elukoht peab valituks osutumisel rahvastikuregistri andmete kohaselt olema selles asustusüksuste piirkonnas, kust ta valiti. Kui asutusüksuste piirkond ei leia oma asustusüksuste piirkonnast osavallakogu liiget, võib osavallakogu liikmeks valida isiku, kelle elukoht on rahvastikuregistri andmete kohaselt selles osavallas. Osavallakogu liikme hilisem elukoha andmete muutus ei ole tema volituste lõppemise aluseks juhul, kui ta ei asu elama teise kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumile. Osavallakogu liikme kandidaadi või valitud liikme elukoha andmeid kontrollib Saaremaa Vallavalitsus kui ametiasutus (edaspidi vallavalitsus ) rahvastikuregistrist.

(3) Osavallakogu liikme valimiseks kutsub piirkonna asustusüksuste elanike koosoleku kokku ja selle viib läbi vallavalitsuse osavalla territooriumil asuva teenuskeskuse (edaspidi teenuskeskus ) juhataja, vajaduse korral koostöös piirkonna aleviku- või külavanematega.

(4) Teade osavallakogu liikme valimiseks asustusüksuste piirkonna koosoleku toimumise aja ja koha kohta avaldatakse vähemalt kaks nädalat enne koosoleku toimumist. Teade avaldatakse osavalla teadete ülespanemise kohas, valla veebilehel ja võimaluse korral teistes kommunikatsioonikanalites, mida koosoleku läbiviija vajalikuks peab.

(5) Asustusüksuste piirkonna koosolekul on hääleõiguslikud asustusüksuste piirkonna elanikud. Koosolekul osaleval hääleõiguslikul elanikul on hääletamisel üks hääl. Hääletamine on salajane, kui vähemalt üks osaleja seda nõuab. Valituks osutub enim hääli saanud kandidaat, mitme osavallakogu liikme üheaegsel valimisel enim hääli saanud kandidaadid. Protseduuriküsimused otsustatakse poolthäälteenamusega. Koosolekul osalejad registreeritakse ja koosolek protokollitakse.

(6) Koosoleku läbiviija koostab pärast hääletamist asendusliikmete nimekirja, kuhu kantakse kõik selles asustusüksuste piirkonnas osavallakogu liikmete valimistel kandideerinud kandidaadid, kes on hääletamisel saanud vähemalt ühe hääle, kuid ei ole osutunud osavallakogu liikmeks valituks. Kandidaadid reastatakse vastavalt igaühele antud häälte arvule. Kui vähemalt kahele kandidaadile on antud võrdne arv hääli, reastatakse ettepoole vanem kandidaat. Nimekiri kantakse koosoleku protokolli. Kandidaadi soovil teda asendusliikmete nimekirja ei kanta või arvatakse ta nimekirjast välja.

(7) Osavallakogu liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt seoses tema tagasiastumisega, teise kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumile elama asumisega, tema suhtes tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega, teovõimetuks tunnistamisega valimisõiguse osas või surmaga. Osavallakogu liikme tagasiastumise korral esitab ta avalduse vallasekretärile ja teavitab sellest osavallakogu esimeest. Osavallakogu liikme elukoha andmeid kontrollib vallavalitsus rahvastikuregistrist.

(8) Osavallakogu liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt juhul, kui ta on puudunud osavallakogu kolmelt järjestikuselt koosolekult, välja arvatud juhul, kui ta osavallakogu esimehe hinnangul on puudunud mõjuva põhjusega. Mõjuv põhjus on muu hulgas haigestumine või tervishoiuteenuse saamine ning vältimatu töö- või teenistusalane või perekondlik kohustus. Osavallakogu esimees hindab seda, kas puudumise põhjus on mõjuv, pärast seda, kui osavallakogu liige on puudunud osavallakogu kolmelt järjestikuselt koosolekult. Osavallakogu esimees võib hinnangu andmiseks küsida osavallakogu liikmelt selgitust tema puudumise põhjuse kohta. Osavallakogu esimees teatab osavallakogu liikme volituste sellel alusel lõppemisest kirjalikult vallasekretärile. Osavallakogu liikme volitused loetakse lõppenuks alates teate vallavalitsuse dokumendiregistris registreerimisele järgnevast päevast.

(9) Osavallakogu liikme volituste lõppemisel saab tema asemel osavallakogu liikmeks asendusliikmete nimekirjas esimene isik, kes ei ole saanud osavallakogu liikme volitusi. Kui asendusliige loobub, saab osavallakogu liikmeks asendusliikmete nimekirjas järgmine isik. Kui asendusliikmete nimekirjas ei ole enam ühtegi isikut, valitakse uus osavallakogu liige lõigetes 1-6 sätestatud korras.

(10) Volikogu liige loetakse elukohajärgse osavallakogu liikmeks. Sellisel juhul on osavallakogu liikmete arv volikogu liikmete arvu võrra §-s 7 sätestatust suurem. Volikogu liikme volituste lõppemisel lõpevad ühtlasi tema osavallakogu liikme volitused. Volikogu liikme volituste peatumisel peatuvad ühtlasi tema osavallakogu liikme volitused.

(11) Volikogu liige võib osavallakogu liikme kohalt tagasi astuda. Lõigetes 7 ja 8 sätestatut rakendatakse ka volikogu liikmest osavallakogu liikme suhtes. Kui volikogu liikme osavallakogu liikme volitused on lõppenud lõikes 8 sätestatud alusel, siis on tal oma volikogu liikme volituste kehtivuse ajal õigus vallasekretärile avalduse esitamisega oma osavallakogu liikme volitused taastada.

(12) Osavallakogu liikme valimist või volituste lõppemist tõendavad dokumendid ja teave esitatakse vallasekretärile. Vallasekretär peab osavallakogu liikmete arvestust ja korraldab selle avalikustamise valla veebilehel.

(13) Kui vallasekretär leiab, et osavallakogu liikme volituste tekkimisel või lõppemisel ei ole järgitud õigusnorme, siis teavitab ta võimaluse korral sellest organit või ametiisikut, kes on asjakohase otsuse teinud, või korraldab muul sobival viisil vea parandamise. Kui sellist organit ei ole või kui viga ei ole võimalik parandada, siis esitab vallasekretär osavallakogu liikme volituste tekkimise või lõppemise küsimuse otsustamiseks valitsusele. Valitsus otsustab osavallakogu liikme volituste tekkimise või lõppemise küsimuse korraldusega.