Viru-Nigula valla sotsiaalteenuste osutamise kord ja teenust Art. 4Tugiisikuteenus

(1) Tugiisikuteenusele on õigus:

1) lapsevanemal, eestkostjal, perekonnas hooldajal ja lapsendajal, kes vajavad abi lapse eest hoolitsemisel ning lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna loomisel;

2) lapsel, kes vajab abi asenduskoduteenusel, eestkostel, perekonnas hooldamise teenusel või turvakoduteenusel viibides või sealt lahkudes iseseisvalt elama asudes;

3) lastega peredel, kus kasvab puudega laps(ed);

4) isikul, kes vajab abi puude, haiguse või raske olukorra tõttu, mis oluliselt raskendab toimetulekut;

5) isikul, kes vajab abi kinnipidamiskohast vabanemise järel;

6) tööealisel isikul hoolduskoormuse vähendamiseks ning tööturule sisenemise või tööturul jätkamise toetamiseks;

7) tööealisel erivajadusega isikul toimetuleku toetamiseks tööturule sisenemisel või tööturul jätkamise võimekuse suurendamiseks.

(2) Lapsele osutatakse tugiisikuteenust tema seadusliku esindaja nõusolekul ning arvestatakse vähemalt 10-aastase lapse soovi.

(3) Tugiisikuteenuse sisuks lapse puhul on:

1) igapäevaelus toimetuleku õpetamine nii kodus kui ka väljaspool kodu, sealhulgas iseenda ja oma ümbruse eest hoolitsema õpetamine;

2) toetamine suhtlemisel pereliikmetega ja tugivõrgustikuga, sealhulgas toetamine suhete loomisel ja säilitamisel;

3) abistamine ja juhendamine haridusasutuses arendus- ja õpiprotsessis osalemisel;

4) lapsega koos tema huvitegevuste suunamine, planeerimine ja juhendamine, vajadusel motiveerimine huvitegevuste järjepidevuse tagamiseks;

5) abistamine asjaajamisel ametiasutustes või muudes institutsioonides;

6) vajadusel lapse saatmine spetsialistide vastuvõttudel või muudel kohtumistel ja üritustel;

7) lapse turvalisuse jälgimine kodus ja haridusasutuses;

8) lapse toetamine muutmist vajavate olukordade lahendamisel;

9) emotsionaalse toe pakkumine, kogemuste või teabe vahendamine;

10) sotsiaalosakonna spetsialisti teavitamine lapsega toimuvatest muudatustest.

(4) Tugiisikuteenuse sisuks täiskasvanud isiku või perekonna puhul on:

1) juhendamine lapse kasvatamisel ja õpetamisel;

2) toetamine muutmist vajavate olukordade lahendamisel;

3) toimetuleku toetamine ümbritsevas sotsiaalses keskkonnas;

4) vajadusel saatmine spetsialistide vastuvõttudel või muudel kohtumistel ja üritustel;

5) toetamine suhtlemisel pereliikmetega ja tugivõrgustikuga, sealhulgas toetamine suhete loomisel ja säilitamisel;

6) abistamine asjaajamisel ametiasutustes või muudes institutsioonides;

7) emotsionaalse toe pakkumine, kogemuste või teabe vahendamine;

8) distsipliini järgimise vajadusest arusaamise loomine;

9) sotsiaalosakonna spetsialisti teavitamine isikuga toimuvatest muudatustest;

10) individuaalse tegevuskava täitmise toetamine ja jälgimine ning hinnangute koostamine;

11) isiku motiveerimine, jõustamine ja juhendamine ühiskonnaelus vajalike rollide ja kohustuste täitmisel;

12) vajadusel transporditeenuse korraldamine teistele teenustele jõudmiseks ja sealt lahkumiseks ning abistamine transporditeenuse tarbimise raames;

13) vajadusel abistamine arendavate tegevuste läbiviimisel;

14) toetamine tööturule sisenemisel või tööturul jätkamisel.

(5) Tugiisikuteenuse määramine toimub teenust vajava isiku või tema seadusliku esindaja taotluse alusel. Taotluses tuleb põhjendada kõrvalabi kasutamise vajadust. Teenuse vajaduse ulatus selgitatakse välja abivajaduse hindamise käigus ja tugiisiku tegevused teenuse osutamisel täpsustatakse iga isiku või perekonna puhul eraldi. Teenuse osutamise taotlust ei rahuldata, kui hindamise tulemusena selgub, et isik teenust ei vaja.

(6) Tugiisikuteenuse määramise võib algatada ametiasutuse sotsiaalosakonna spetsialist teenuse saaja või tema seadusliku esindaja kirjalikul nõusolekul.

(7) Tugiisikuteenuse määramise või sellest keeldumise otsustab sotsiaaltoetuste ja -teenuste komisjon. Komisjoni otsustuse alusel väljastab sotsiaalosakonna juht haldusakti. Tugiisik määratakse hiljemalt kolmekümne (30) tööpäeva jooksul taotluse registreerimisest ametiasutuses.

(8) Tugiisikuteenuse sisu, osutamise sagedus ja kestus on isiku vajadustest sõltuvalt erinev. Iga konkreetse juhtumi puhul määratletakse teenuse sisu, sagedus ja kestus teenuse osutamise lepingus. Lepingu allkirjastab vallavanem.

(9) Tugiisikuteenust ei tohi osutada isik:

1) keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest ning kes võib ohtu seada teenuse saaja elu, tervise ja vara;

2) kes on teenuse saaja esimese või teise astme üleneja või alaneja sugulane;

3) kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.

(10) Tugiisikuteenust finantseeritakse raske ja sügava puudega laste puhul riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejäägi arvelt, riiklikest vahenditest või Viru-Nigula valla eelarvest. Teenuse finantseerimiseks võib kasutada mitmesuguste fondide, sihtkapitalide, samuti mittetulunduslikust tegevusest, annetustest ja sponsorlusest laekunud vahendeid.

(11) Tugiisikuteenus on teenuse saajale tasuta.

(12) Tugiisik on kohustatud esitama teenuse osutamise tundide arvestuse iga kuu 25. kuupäevaks ja sisulise aruande iga järgneva kuu 5. kuupäevaks sotsiaalosakonna juhile.

(13) Tugiisik on kohustatud kord kvartalis esitama sotsiaalosakonna spetsialistile kirjaliku ülevaate teenuse saaja toimetulekust ning ühiselt saavutatud tulemustest püstitatud eesmärkide täitmisel.

(14) Tugiisikul on õigus keelduda isiku või pereliikmetega suhtlemisest ja ajutiselt teenuse osutamisest, kui isik või pereliikmed on alkoholi- või narkojoobes, samuti, kui isik või pereliikmed on agressiivsed või muul viisil ohtlikud. Keeldumine fikseeritakse igakuises tugiisiku aruandes.

(15) Leping lõpetatakse tugiisikuteenuse vajaduse lõppemise korral.