Põlva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eesk Art. 23Reo- ja sademevee arvestus
6. peatükk VEE MÕÕTMINE NING REO- JA SADEMEVEE ARVESTUS NING TEENUSTE EEST TASUMINE
(1) Tarbijalt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reovee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega või mõõdetakse eraldi reoveearvestiga. Reovee mõõtmist kasutatakse siis, kui üks lepingupooltest seda soovib või see toimub käesoleva eeskirja kohaselt.
(2) Kui tarbija saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud reovee kogus reoveearvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ega eelda muu vee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni. Kõik reovee mõõdusõlme või muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõdusõlmede ehitamise ning arvestite paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab tarbija.
(3) Reo- või sademeveearvesti rikke korral arvutatakse ärajuhitud reovee kogus käesoleva eeskirja § 21 lõikes 2 sätestatud korras.
(4) Kui tarbija ei ole võimaldanud pärast ühekordset kirjalikku hoiatust ilma mõjuva põhjuseta juurdepääsu reoveearvestile, võib vee-ettevõtja käsitleda tarbija tegevust ebaseadusliku ühiskanalisatsiooni kasutusena ja rakendada hüvitise arvestamisel rikkumise kestuse määramiseks käesoleva eeskirja § 14 lõikes 1 sätestatut.
(5) Ühekordne reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni juhul, kui kasutatakse vett, mis ei ole mõõdetud (läbipesu, katsetus), arvestatakse vee-ettevõtja poolt igakordselt vastavalt kasutusele.
(6) Kogu reoveekanalisatsiooni teenus (reovee ärajuhtimine ja reovee puhastamine) elanikele koos käibemaksuga võrdub kanalisatsiooniteenuse (reovee ärajuhtimine ja reovee puhastamine I grupi) hinnaga ettevõtetele ilma käibemaksuta, arvestades sealjuures ÜVVKS § 73 lõikes 1 toodut ja Konkurentsiameti metoodikat.
(7) Kanalisatsiooniteenuse eest tasumise erandid:
1) juhul, kui elamu asub tarbimiskoha kinnisasjal, millele liitumispunktis ühiskanalisatsiooniga liitumiseks peab või pidi tarbimiskoha omanik rajama tarbimiskoha sisese reoveepumpla, kasutatakse selle tarbimiskoha suhtes nii elanikkonna olmereovee puhastamise kui ka reovee ärajuhtimise osas tarbimiskoha sisest reoveepumplat läbiva reovee koguse suhtes vähenduskoefitsienti 0,6;
2) teenustasu soodustus on mõeldud liitumisel tekkinud lisakulutuste (pump, elektrienergia) katmiseks;
3) soodustuse taotlemise võimalus luuakse elanike motiveerimiseks ühiskanalisatsiooniga liitumisel, et vähendada võimalikke keskkonnareostusi, mida võivad põhjustada tarbimiskohas asuvad septikud;
4) teenustasu soodustuse saamiseks esitatakse põhjendatud taotlus vee-ettevõtjale enne liitumislepingu sõlmimist;
5) taotlus peab sisaldama taotleja nime, tarbimiskoha aadressi ja pumpla projektlahendust;
6) ühiskanalisatsiooniga liitumiseks tarbimiskoha sisese reoveepumpla rajamise vajaduse hindab mõõdistuse ja tarbimiskoha omaniku poolt koostatud või tellitud projektlahenduse alusel vallavalitsuse poolt nimetatud isik koos vee-ettevõtja esindaja ja tarbimiskoha omaniku või esindajaga enne liitumislepingu sõlmimist. Hindamise tulemusena koostatakse akt (protokoll), mis on aluseks vee-ettevõtjale vähenduskoefitsiendi rakendamiseks.
(8) Tarbija soovil kasutatakse sademevee mõõtmist. Kõik mõõdusõlme ehitamise ning arvesti paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab tarbija. Kui tarbija ei soovi kasutada sademevee mõõtmist, siis kasutab vee-ettevõtja sademevee ja drenaaživee mahu arvutamiseks järgmisi valemeid:
1) Q sk = HEMHI x (S k x k k + S m x k m ) / 12, kus Q sk – ühe kuu sademevee arvutuslik maht tarbimiskohalt (m 3 ), HEMHI – aastane keskmine sademete summa (m/a), S k – kaetud/sillutatud pind (m 2 ), S m – muud katted ja katmata pind (m 2 ), k k – pinnakatte äravoolutegur kaetud ja /või sillutatud pinnalt (k k =1), k m – pinnakatte äravoolutegur muude katete ja katmata aladelt (k m =0,2);
2) Q dk = HEMHI x S k , kus Q dk – ühe kuu drenaaživee maht tarbimiskohalt (m 3 ).
(9) Sademe- kui ka drenaaživee ärajuhtimise aasta keskmiste kuu vooluhulkade arvutamise juures väärtuse HEMHI määramisel kasutab vee-ettevõtja Keskkonnaagentuuri koosseisus töötava Riigi Ilmateenistuse (edaspidi RI ) poolt lähima vaatlusjaama kohta avaldatud 30 aasta keskmist sademete hulka (m/a). Vee-ettevõtja avaldab oma kodulehel mitte sagedamini kui üks kord aastas RI kodulehelt saadud värskete andmete alusel täpsustatud HEMHI väärtuse kasutusse võtmise kohta vastu võetud korralduse. Vee-ettevõtja rakendab uut HEMHI väärtust alates nimetatud korralduses märgitud tähtajast. See tähtaeg ei või saabuda varem kui üks kuu vastava korralduse kodulehel avaldamisest algava kuu kohta esitataval arvel.