Viimsi valla raamatupidamise sise-eeskiri Art. 32Materiaalse ja immateriaalse põhivara arvestus

(1) Põhivara kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.

(2) Põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis sisaldab ostuhinda ning otseselt soetamisega seotud kulusid (transport, paigaldamine), välja arvatud maksud ja lõivud. Soetusdokumendile lisab sise-eeskirjas § 13 lõikes 9 nimetatud teine kinnitaja e-arvekeskuses vara eest vastutava isiku andmed.

(3) Iga arvelevõetud põhivaraobjekti kohta peetakse arvestust tegevusalade lõikes põhivarakaartidel, millel kajastatakse detailne informatsioon põhivaraga toimunu kohta. Põhivarakaardid on elektroonilised.

(4) Põhivarakaardil on järgmine informatsioon põhivara kohta:

1) kasutuselevõtmise aeg;

2) soetusmaksumus;

3) vastutav isik – vara olemasolu ning sihipärase ja heaperemeheliku kasutamise eest vastutav isik;

4) unikaalne inventarinumber;

5) täpsustav registrikood selle olemasolu korral (nt katastritunnus, aadress, registreerimisnumber);

6) parendustest (renoveerimisel) lisandunud summad ning nende kajastamise aeg;

7) amortisatsiooni kehtiv norm;

8) ajalooliselt arvestatud amortisatsioon (kulum) ja selle konteering.

(5) Parendustega seotud kulutused lisatakse vara soetusmaksumusele ainult juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele ning kulutuste maksumus on vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiirina sätestatud summa. Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse perioodi kuluna.

(6) Kui parendusega kaasnes vara olulise osa väljavahetamine, kantakse väljavahetatud osa hinnanguline esialgne soetusmaksumus ja sellele vastav kogunenud kulum põhivara arvelt maha. Parenduste lisamisel põhivara soetusmaksumusele hinnatakse võimalikku vara järelejäänud eluea pikenemist ning olulise muutuse korral korrigeeritakse amortisatsiooni normi.

(7) Teede ja trasside parendused võib võtta arvele iga-aastaste ehitustööde kogumitena, kui neil on ühesugune hinnanguline keskmine kasulik eluiga. Vastavat liiki ehitustööde kogum kantakse maha, kui selle jääkväärtus jõuab nullini.

(8) Lõpetamata ehitised võetakse arvele valdkonna eest vastutava isiku allkirjastatud esildise alusel, kui need ehitised on lõplikult valmis. Esildis peab kajastama vara objekti nimetust, vara eest vastutava isiku andmeid, amortisatsiooni normi ning loetletakse kõik vara objektiga seotud kuludokumendid (nt arve, tööde vastuvõtmise akt, leping).

(9) Põhivara amortisatsiooni arvestatakse iga kuu lineaarsel meetodil alates vara kasutuselevõtmise kuust ning lõpetatakse vara täielikul amortiseerumisel või kasutusest eemaldamise kuule eelneval kuul. Amortisatsioonimäär kinnitatakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast.

(10) Amortisatsioonimäärad aastas materiaalsetele põhivaradele on järgmised:

1) hooned 2–5%;

2) rajatised 5%;

3) teed 2–8%;

4) teede pindamine 20%;

5) masinad ja seadmed 15–30%;

6) transpordimasinad 7–30%;

7) infotehnoloogia seadmed 20–40%;

8) muu inventar, sisseseade 20–40%;

9) immateriaalne põhivara 5–50%.

(11) Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita.

(12) Põhivara müük, tasuta üleandmine ja mahakandmine toimub vastavalt vallavara valitsemise korrale.