Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Art. 102Õigus matusetoetusele

(1) Üldises korras on matusetoetust õigus saada isiku, kelle elukohana Eesti rahvastikuregistris oli Märjamaa vald, matuse korraldajal.

(2) Erandkorras on õigus taotleda matusetoetust:

1) ühel matuse korraldamisega seotud füüsilisel isikul, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel on Märjamaa vald ja kes osales sellise isiku, kellel surma registreerimise hetkel puudus Eesti rahvastikuregistris elukoht, matuse korraldamisega seotud kulu katmises;

2) Märjamaa valla haldusterritooriumil elaval füüsilisel isikul, kellel Eesti rahvastikuregistris puudub elukoht, ja kes osales isiku matusekulu katmises, kuid tal ei teki õigust saada matusekulu hüvitamist sellelt kohalikult omavalitsuselt, kus asus surnud isiku elukoht surma registreerimise hetkel ning sama isiku matuse korraldamiseks ei ole toetust makstud ühelegi teisele asjaomase isiku matuse korraldamisega seotud isikule.

(3) Kui matusekorraldajaid on mitu, peavad matusega seotud kulusid teinud isikud kokku leppima, kes kulu teinud isikutest taotleb matusetoetust.

(4) Matusetoetust ei maksta järgmistel juhtudel:

1) isik on tunnistatud surnuks kohtuotsuse alusel;

2) isiku matuse korraldas ning kattis kulud kohalik omavalitsus või riik.

3) isikule on makstud matusetoetust teise kohaliku omavalitsuse üksusest.

(5) Tundmatu või omasteta surnud isiku matused korraldab ametiasutus ja kannab matuse korraldamise kulud Märjamaa valla eelarvest.