Põltsamaa Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskiri Art. 28Materiaalse ja immateriaalse põhivara arvestus

(1) Materiaalseks ja immateriaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 10 000 eurost (ilma käibemaksuta).

(2) Materiaalne põhivara võetakse arvele arve, ostu-müügilepingu, üleandmisakti alusel. Uusehitused ja põhivara rekonstrueerimised võetakse arvele soetusmaksumuses. Ettepaneku vara arvele võtmiseks teeb nende kulude tegemise eest vastutav isik.

(3) Vallavara (sh põhivara) omandamine, võõrandamine, tasuta üleandmine ja mahakandmine toimub kooskõlas vallavolikogu poolt kinnitatud vallavara valitsemise korraga.

(4) Maa võetakse arvele maksustamishinnaga.

(5) Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 10 000 euro (ilma käibemaksuta), kantakse vara kasutusele võtmise hetkel kulusse.

(6) Erandina on lubatud võtta olenemata soetusmaksumusest arvele mälestised ja muud kunstiväärtusega asjad, sh kunsti-, ajaloo- ning teadusväärtusega asjad, mille väärtus aja jooksul ei vähene.

(7) Põhivara võib arvele võtta kogumina ainult juhul, kui kogum moodustab ühesuguse elueaga terviku ja kogumi soetusmaksumus kokku algab vähemalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud põhivara kapitaliseerimise alampiirist (ilma käibemaksuta). Kui ühe ja sama vara komponentidel on erinevad kasutusead, võetakse komponendid raamatupidamises arvele eraldi varadena (komponentide summaarne soetusmaksumus peab algama vähemalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud põhivara kapitaliseerimise alampiirist (ilma käibemaksuta), markeerides kogumisse kuuluvad objektid täiendava, kogumina komplekteerimist võimaldava tunnusega). Põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks tööseisukorda ja töökohta. Põhivara soetusmaksumusse ei kapitaliseerita vara kasutuselevõtmisega seotud koolitus- või lähetuskulu. Samuti ei kapitaliseerita vara tellimisega seotud kulu nagu hankekonkursi korraldamine jms, kui seda tehakse oma töötajate poolt ning vara soetamiseks võetud laenude haldamise- ja intressikulusid ning makse ja lõive.

(8) Iga arvele võetud põhivaraobjekti kohta peetakse põhivarakaarti, millel säilitatakse detailne informatsioon põhivaraga toimunu kohta. Põhivarakaardid on elektroonilised.

(9) Põhivarakaardile kantavad andmed ja nende muudatused esitab rahandusosakonnale kirjalikult vara eest vastutav isik või hallatava asutuse juht.

(10) Põhivarakaardil säilitatakse järgmine informatsioon põhivara kohta:

1) kasutusele võtmise aeg;

2) soetusmaksumus;

3) vastutav isik, määratud vastavalt eeskirja § 10 lõikes 1 sätestatule;

4) unikaalne inventarinumber;

5) täpsustav registrikood selle olemasolu korral (maa puhul katastritunnus, transpordivahendi puhul registreerimisnumber jne);

6) komplekti tunnus (kui vara osad on võetud eraldi arvele või varaga on seotud iseseisvad varad, mille kohta võib olla vaja informatsiooni komplektina, näiteks hoone juurde kuuluvad liftid, signalisatsioonisüsteemid jms);

7) parendustest (renoveerimisel-rekonstrueerimisel) lisandunud summad ning nende kajastamise aeg;

8) amortisatsiooninorm;

9) arvestatud, akumuleerunud kulum;

10) põhivara allika tunnus (sihtfinantseerimise- või kapitalirendi korras soetatud varadel);

11) põhivaraobjekti asukoht.

(11) Unikaalne inventarinumber:

1) kinnistutel on kinnistu number;

2) kinnisvarainvesteeringu number koosneb tegevussuuna numbrist, raamatupidamise konto esimesest kolmest numbris (154) ja järjekorranumbrist, mis iga asutuse põhivara puhul algab ühest;

3) ülejäänud põhivarade number koosneb tegevussuuna numbrist, raamatupidamise konto kolmest viimasest numbrist ja järjekorranumbrit, mis iga asutuse põhivara puhul algab ühest.

(12) Kogumina arvelevõetud põhivarale avatakse koondkaart.

(13) Etapiviisiliselt soetatavale põhivaraobjektile (nii ehitatav kui komponentidena soetatav muu põhivaraobjekt), mille arvestust peetakse kasutusele võtmata varade grupis kontodel 1559, avatakse põhivarakaardid, kuhu kirjendatakse kõik selle objekti kapitaliseerimisele kuuluvad soetamise kulud.

(14) Põhivaraobjekti etapiviisilisel vastuvõtmisel kantakse etapi maksumus kaardilt maha. Objekti valmimisel kantakse etapiviisiliselt soetatud põhivara arvele võtmise akti (määruse lisa) alusel kogu maksumus kaardilt maha ja kaart suletakse. Lõpetamata ehitiste põhivarakaadi sulgemisel on soovitav kajastada seal detailne informatsioon objekti arvele võtmise kohta (nt kui objekt vastuvõtmisel jaguneb mitmeks objektiks, siis millisteks; märge ja võimalikult detailne informatsioon jagunemisel väheväärtuslikuks ja põhivaraobjektiks; informatsioon objekti üleandmise kohta teise asutuse bilanssi jms). Käesolevas lõikes kirjeldatud informatsiooni olemasolu tagatakse raamatupidamiskirjendite või teiste analüütiliste registrite kaudu.

(15) Igale olemasolevale ja lisanduvale põhivarale (välja arvatud maa, ehitised ja immateriaalne põhivara) kantakse peale inventarinumber, mis ühtib põhivarakaardil oleva unikaalse inventarinumbriga. Kogumina soetatud varade korral markeeritakse vajadusel iga ese eraldi ja informatsioon inventarinumbrite vahemiku kohta kantakse kogumi põhivarakaardile.

(16) Põhivara soetusmaksumust üldjuhul ümber ei hinnata. Erandid on esitatud eeskirja ümberhindluste §-s 31.

(17) Põhivara, mis ei olnud eelnevalt ühegi asutuse bilansis, näiteks maa, pärandvara jms, tasuta saamist kajastatakse ümberhindamistehinguna (konto 290400) õiglases väärtuses. Kui õiglast väärtust ei ole võimalik määrata, siis kajastatakse maa bilansis maksustamishinnas ning muud põhivaraobjektide arvestust peetakse bilansiväliselt. Tasuta saadud varaobjektide, milliste maksumus ei ületa põhivara objekti maksumuse piirmäära, arvestust peetakse väheväärtusliku varana bilansiväliselt. Pärandvarana saadud rahalisi vahendeid kajastatakse ebatavaliste tuludena (konto 388890).