Rechtsbibliothek und Fallanalyse · Österreich · Belgien · Europäische Union
LAWxPERT Anmelden Kostenloses Konto

Põltsamaa Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskiri · Põltsamaa Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskiri

Põltsamaa Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskiri Art. 2Mõisted ja nende tõlgendused eeskirjas ning valla raamatupidamises

1. peatükk Üldsätted

In KraftAmtlicher Text

(1) Analüütiline ja sünteetiline arvestus – majandusinformatsiooni liigendamise erinevad detailsuse tasemed. Sünteetiline arvestus on majandusinformatsiooni kirjendamine raamatupidamiskontodele. Analüütiline arvestus on raamatupidamiskontodele kirjendatud majandusinformatsiooni detailiseerimine (nõuded ja kohustised – kelle vastu jms). Analüütilist arvestust peetakse kas majandustarkvara pearaamatust eristatud moodulites (registrites) või teiste tarkvaravahenditega või käsitsi

(2) Aktsepteerimine – majandustehingu toimumise ja õiguspärasuse kinnitamine allkirjaga ning eelarve tunnuse või nimetuse määramine valla eelarveklassifikaatorite liigenduses. Toiming kuulub kuludokumendi kontrollija ja/või vastutava isiku (eelarve vastutav täitja, projekti vastutav täitja või muu aktseptiõiguslik isik) vastutusalasse.

(3) Aruandeperiood – periood, mille jooksul toimunud majandustehingute kirjendid võetakse arvesse aruannete koostamisel. Lühim aruandeperiood vallas on kalendrikuu. Majandusaasta aruandeperiood on kalendriaasta.

(4) Avaliku sektori üksused – avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja nende otsese või kaudse mõju all olevad juriidilised isikud.

(5) Eelarve vastutav täitja (ka aktseptiõiguslik isik, volitatud isik, projekti vastutaja) – määratud isik või isikud, kellele on antud õigus käsutada vallaeelarve vahendeid kinnitatud eelarve piires ja struktuuris, millist õigust teostab vastutav isik nii kulude aktsepteerimisega valla eelarveklassifikaatorite liigenduses kui ka tulude eelarve täitmise tagamisega.

(6) Eesti hea raamatupidamistava– rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise seaduses, mida täiendavad RTJ-d, üldeeskiri ja eeskiri.

(7) Konsolideerimine – konsolideerimisgruppi kuuluvate raamatupidamisüksuste aruannete ühendamine (finantsnäitajate liitmine rida-realt) nii, nagu oleks tegemist ühe raamatupidamiskohustuslasega.

(8) Valla tegevjuhtkond – vallavalitsus, mis kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt on valla täitevorgan ja mida esindab talle seadusega, valla põhimäärusega või vallavolikogu poolt antud pädevusega vallavanem.

(9) Valla kõrgem juhtkond – vallavolikogu, mis kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt on valla esinduskogu ja mis kinnitab valla majandusaasta aruande ning määrab audiitori.

(10) Valla konsolideerimisgrupp – ametiasutus koos struktuuriüksustega, hallatavad asutused ja valla valitseva ja olulise mõju all olevad sihtasutused ning äriühingud.

(11) Valla konsolideeritud raamatupidamisaruanne – valla konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste raamatupidamise aruanne.

(12) Valla oluline mõju – RTJ 11 punkti 8 kohaselt valla osalusega sidusettevõtted, s.o asutused, mille üle vald omab olulist, kuid mitte valitsevat mõju. Sidusettevõteteks loetakse ka ühisettevõtteid, mille tegevuse üle on omanikel ühine valitsev mõju. Olulise mõju olemasolu eeldatakse ka, kui valla omanduses on otse või tütarettevõtete kaudu rohkem kui 20% sidusettevõtte hääleõigusest. Olulise mõju olemasolu iseloomustavad tavaliselt järgmised asjaolud:

1) esindatus investeerimisobjekti tegev- või kõrgemas juhtkonnas;

2) osalemine investeerimisobjekti äripoliitiliste otsuste tegemisel;

3) olulised tehingud valla ja investeerimisobjekti vahel;

4) valla ja investeerimisobjekti juhtkondade kattumine;

5) tehnilise informatsiooni vahetamine valla ja investeerimisobjekti vahel.

(13) Valla valitsev mõju – RTJ 11 punkti 7 kohaselt osalusega tütarettevõtted, mida kontrollib vald. Kontrolli olemasolu eeldatakse juhul, kui valla omanduses on otse või tütarettevõtete kaudu rohkem kui 50% tütarettevõtte hääleõigusest, välja arvatud erandjuhud, kui on võimalik selgelt tõendada, et sellise hääleõigusega ei kaasne kontrolli. Kontroll eksisteerib ka siis, kui vallale kuulub 50% ja vähem hääleõigusest, kuid vald:

1) omab tegelikku kontrolli rohkem kui 50% hääleõiguse üle kokkuleppe alusel teiste investoritega;

2) kontrollib ettevõtte finants- ja tegevuspoliitikat teatud lepingu või kokkuleppe alusel;

3) suudab määrata või tagasi kutsuda tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmeid;

4) suudab määrata tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani koosolekute otsuseid.

(14) Valla sidusüksused – valla otsese või kaudse (st valitseva või olulise mõju all olevate isikute kaudu) olulise mõju alla olevad juriidilised isikud.

(15) Majandustehingute kirjendaja – teenistuja, kes lähtudes heast raamatupidamistavast kirjendab valla majandustehingud raamatupidamisarvestuses nõuetekohases liigenduses. Üldjuhul on majandustehingute kirjendajaks raamatupidaja.

(16) Majandusinformatsiooni liigendamine – valla majandustehingute kirjendamine, kasutades riigi või valla õigusaktidega kehtestatud tunnuseid (koode), millised võimaldavad akumuleerunud majandusinformatsiooni põhjal koostada finantsaruandeid valla juhtimisotsuste tegemiseks ning riigi aruandluse jaoks.

(17) Raamatupidamiskontode saldoandmik – kontokombinatsioonide ja nende saldode järjestatud loetelu üldeeskirja lisades 1, 2, 3, 4 ja 5 toodud kontoplaani järgi. Raamatupidamise saldoandmiku vorm ja täitmise selgitused on üldeeskirja lisa nr 6.

(18) Siirded – hallatavate asutuste vahelised ning hallatavate asutuste ja ametiasutuse vahelised varade, kohustiste, tulude ja kulude vastastikused üleandmised, milliste mõju finantsaruannete koostamisel elimineeritakse.

(19) Sissetulekud ja väljaminekud (laekumised ja tasumised) – valla tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud kassalises (rahalises) väljenduses.

(20) Tehingupartnerid – avaliku sektori üksuste majandusarvestuses eristatavad majandustehingute osapooled, kellele on omistatud tunnused (tehingupartneri koodid), eesmärgiga võimaldada koostada avaliku sektori üksuste konsolideeritud finantsaruandeid.

(21) Toetus – eeskirja mõistes saadud või antud vahendid jooksvateks või kapitalikuludeks, mis ei kuulu tagasimaksmisele. Toetused võivad olla nii rahalised kui ka mitterahalised. Asutuse sisemisi omavahelisi saadud ja antud vahendeid nimetatakse siireteks.