Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord Art. 9Taotluse menetlemine

(1) Taotlust läbi vaatav ametnik:

1) viib raie- või hoolduslõikusloa taotluse menetluse läbi kuni 30 kalendripäeva jooksul, kui taotluses ei esine puudusi;

2) kontrollib taotluses ja lisadokumentides esitatud andmete piisavust ja õigsust;

3) kontrollib taotluse põhjendatust, kaasates vajaduse korral eksperte;

4) taotluses puuduste esinemise korral annab taotlejale mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks;

5) küsib raie kohta seisukoha loodusobjekti valitsejalt, kui puu soovitakse raiuda kaitstavalt loodusobjektilt;

6) küsib raie jaoks nõusoleku Keskkonnaametilt veeseaduse § 121 lõikes 1 sätestatud juhul;

7) küsib raie jaoks loa Muinsuskaitseametilt muinsuskaitseseaduse § 52 lõikes 3 sätestatud juhtudel;

8) vaatab vajadusel puu looduses üle ja märgistab raiutava puu;

9) selgitab välja kõrvaltingimuste seadmise vajaduse ja kõrvaltingimuste seadmiseks vajalikud asjaolud;

10) määrab ehitusraie, kujundusraie ja kahjustatud puu raie korral kindlaks asendusistutuskohustuse mahu määruse § 16 kohaselt ning selgitab välja, millises ulatuses on asendusistutus võimalik teha raiutava puu kasvukoha kinnistule ja kui suures osas määratakse asendusistutus avalikule alale. Sanitaarraie ja muu raie korral määratakse käesolevas punktis nimetatud asendusistutuskohustus põhjendatud juhul/kaalutletud otsuse tulemusel.

(2) Kui puu ülevaatusel selgub taotluses nimetamata puu raie või hoolduslõikuse vajadus, saadab ametnik raie- või hoolduslõikusloa taotluse tagasi taotlejale täiendamiseks.

(3) Ametnikul on õigus nõuda taotlejalt vastava eksperthinnangu esitamist, kui sanitaarraie või muu raie korral pole välise vaatluse põhjal võimalik tuvastada taotluses esitatud raie põhjust.

(4) Kui puu ülevaatusel selgub, et määruse § 9 lg 1 punktis 10 nimetatud raieks esitatud taotluses märgitud puu on juba raiutud, ei lõpeta ametnik taotluse menetlust, vaid annab raieloa, milles seatakse kõrvaltingimusena asendusistutuskohustus määruse 3. peatüki kohaselt. Raiutud puu haljastusühikute arvu määramiseks võetakse aluseks väärtusliku lehtpuu või okaspuu koefitsient, I väärtusklassi puu koefitsient ning rinnasläbimõõdu asemel võetakse aluseks raiutud puu kännu läbimõõt.

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud raie korral selgub, et esines määruse § 14 lõikes 2 nimetatud põhjus raieloa rahuldamata jätmiseks, käsitletakse seda ebaseadusliku raiena, mille eest võib trahvida looduskaitseseaduse §-s 73 märgitud ulatuses. Nimetatud asjaolu esinemine ei vabasta taotlejat käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asendusistutuskohustusest.

(6) Raie- või hoolduslõikusloa väljastamisel avalikustatakse teave raie asukoha, puude arvu, loa väljaandmise kuupäeva ja kehtivuse kohta valla dokumendihaldussüsteemi või vastava geoinfosüsteemi kaudu.