Perioodi 2023–2027 bioressursside väärindamise investeeringu Art. 5Toetuse määr, suurus ja vorm
2. peatükk Toetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse määr ja suurus
(1) Toetust antakse:
1) Kirde-Eestis elluviidava projekti korral kuni 45 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest;
2) Lõuna-Eestis elluviidava projekti korral kuni 40 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest;
3) Põhja-Eestis, Lääne-Eestis ja Kesk-Eestis elluviidava projekti korral kuni 35 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest.
(2) Toetuse minimaalne määr on 15 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest.
(3) Toetuse maksimaalne suurus kogu strateegiakava perioodi jooksul on 200 000 eurot ühe taotleja kohta.
(4) Ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad või konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad ei saa kokku taotleda toetust rohkem kui 200 000 eurot strateegiakava perioodi jooksul.
(5) Vähese tähtsusega abi puhul ei tohi ühele ettevõtjale toetuse andmisele vahetult eelnenud kolme aasta pikkuse perioodi jooksul antud vähese tähtsusega abi koos taotletava toetusega ületada vähese tähtsusega abi ülemmäära 300 000 eurot.
(6) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõike 2 kohaselt.
(7) Toetuse andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artiklis 8 sätestatud riigiabi kumuleerimisreegleid ja komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artiklis 5 sätestatud vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.
(8) Toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186), artikli 83 lõike 1 punkti a kohaselt tegelikult tekkinud abikõlblike kulude hüvitamisena.