Täiendav eesti keele õppe toetus eesti keelest erineva emake Art. 5Nõuded toetuse saamiseks ja toetusmeetmest toetatavad tegevused

(1) Käesoleva määruse § 2 punktis 1 nimetatud toetust saab taotleda põhikooli eesti keelest erineva emakeelega õpilastele, kui:

1) klassis rakendatakse vähemalt 60% või vähemalt 40% mahus eestikeelset aineõpet lähtudes LAK-õppe metoodikast;

2) vajaduse korral võimaldatakse täiendavat eesti keele õpet;

3) EHISes on tehtud õpilase kohta toetuse andmise aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga märge „vajab täiendavat tuge eesti keele õppeks”.

(2) Käesoleva määruse § 2 punktis 2 nimetatud toetust saab taotleda eesti õppekeelega lasteaiale või põhikoolile, kui:

1) vähemalt 10% kogu lasteaia või põhikooli lastest/õpilastest on eesti keelest erineva emakeelega ja

2) absoluutarvuna vähemalt kuuel lapsel lasteaia rühmas ja vähemalt ühel õpilasel klassis on eesti keelest erinev emakeel ning

3) eesti keele õpet toetatakse lisategevustega, mille korral vahetu õppetegevus toimub lähtudes LAK-õppe metoodikast ja

4) tegevustele lisandub täiendav eesti keele õpe ning vajadusel toetus lapse/õpilase õppetöö individualiseerimisega ja

5) EHISes on tehtud eesti keelest erineva emakeelega lapse/õpilase kohta toetuse andmise aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga emakeele märge ning märge „vajab täiendavat tuge eesti keele õppeks”.

(2¹) Kui toetust taotleb ühe asutusena tegutsev lasteaed ja põhikool, siis võetakse käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktis 1 nimetatud osakaalu arvestamisel koguarvu aluseks lasteaia laste ja põhikooli õpilaste arv eraldi.

(3) Käesoleva määruse § 2 punktis 3 nimetatud toetust saab taotleda põhikoolile, kui:

1) on liitunud keelekümblusprogrammiga ja

2) rakendab haridus- ja teadusministri 27. aprilli 2022. a määruse nr 11 „Keelekümblusprogrammi toetuse taotlemise ja kasutamise ning kvaliteediauhinna konkursi läbiviimise tingimused ja kord“ §-s 5 sätestatud keelekümblusprogrammiga liitunud üldhariduskoolide õppetöö korraldamise põhimõtteid ja

3) EHISes on tehtud eesti keelest erineva emakeelega õpilase kohta toetuse andmise aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga keelekümbluse märge.

(4) Käesoleva määruse § 2 punktis 4 nimetatud toetust saab taotleda üldhariduskoolile, kes annab uussisserändajast õpilasele põhiharidust või keskharidust riikliku õppekava alusel või Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni õppekava või Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava alusel ning kui:

1) võimaldatakse täiendavat eesti keele õpet ja

2)

3)

4) EHISes on tehtud eesti keelest erineva emakeelega õpilase kohta toetuse andmise aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga märge „USR” või „UA” ning märge „vajab täiendavat tuge eesti keele õppeks“ ja

5) EHISes on toetuse andmise aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga õpilase emakeeleks märgitud eesti keelest erinev emakeel.

(5) (6)

(8) Toetust ei ole lubatud kasutada ainetundide läbiviimiseks, kus õppekeel ei ole eesti keel.

(9) Toetust on õigus kasutada eesti keele, eesti keel teise keelena ja eesti keeles õpetava õpetaja tööjõukulude katmiseks ja osaliselt kõrgema töötasu maksmiseks, kui õpetaja viib läbi tegevusi eesti keelest erineva emakeelega ja rändetaustaga lastele/õpilastele käesoleva paragrahvi lõike 1–8 sätestatud tingimustel.