Saue valla sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Art. 8Abivajaduse hindamine

(1) Taotluse läbivaatamisel hinnatakse abivajaja toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas isiku personaalse tegevusvõimega seonduvaid ning füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid. Abivajaduse hinnang vormistatakse kirjalikult.

(2) Kui abi saamiseks pöördub isik, kellel on tuvastatud kroonilisest haigusest, erivajadusest või muust pikaajalisest terviseprobleemist põhjustatud hooldusvajadus, selgitab kohaliku omavalitsuse üksus välja isiku, kes hooldab abivajavat isikut väljaspool oma kutse- või ametlikku tööd. Kohaliku omavalitsuse üksus selgitab välja ka abivajavat isikut hooldava isiku toetusvajaduse, võttes arvesse tema tegelikku hoolduskoormust, toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid.

(3) Abivajaduse hindamisel kasutatakse riigi poolt pakutavaid või ametiasutuse siseselt välja töötatud hindamisinstrumente, kodukülastusi, vaatlusi hoolekande- või lasteasutustes kohapeal, päringute vastuseid asjakohastelt ametiasutustelt jm olukorra kaardistamiseks, hindamiseks ja otsuse tegemiseks olulist infot.

(4) Abivajaduse hindamise tulemusel tehakse kindlaks, milliseid teenuseid või muid abimeetmeid ning millises mahus isik vajab. Teenuse määramisel arvestatakse taotleja vajaduste ja majanduslike võimalustega.

(5) Parim asjakohane abi võib hõlmata sotsiaalteenuse osutamist, sotsiaaltoetuse andmist või teise sotsiaalkaitse korraldamisega tegelevasse asutusse suunamist. Juhul, kui oodatava tulemuse saavutamiseks on võimalik valida erinevate võimaluste vahel, tehakse valik arvestades lahenduse optimaalsust, sh valla võimalusi ja ressursside säästlikku kasutamist.

(6) Isikule, kes iseseisva toimetulekuvõime parandamiseks vajab pikaajalist ja mitmekülgset abi, rakendatakse juhtumikorralduslikku põhimõtet. Juhtumiplaan koostatakse Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris (edaspidi STAR infosüsteem). Teenuste võimaldamisel lähtutakse edaspidi kehtivast juhtumiplaanist ning perioodilised vahehindamised toimuvad vähemalt kord aastas.

(7) Abivajadus hinnatakse ümber juhul, kui võrreldes viimase hindamisega on olukord muutunud määral, mis võib mõjutada vajalikke teenuseid või muuta nende mahtu. Abivajaduse ümberhindamise võib algatada teenust saama õigustatud isik, ametiasutus või teenuse osutaja.