Perioodi 2023–2027 nõuandeteenuse osutamise toetus Art. 6Nõuded toetatava nõuandeteenuse osutajale

(1) Toetatavat nõuandeteenust võivad osutada järgmised isikud (edaspidi nõuandeteenuse osutaja ):

1) füüsiline isik, kes vastab lõigetes 2 ja 2 1 ning § 14 lõikes 2 sätestatud nõuetele (edaspidi nõustaja );

2) juriidiline isik, kelle heaks tegutseb lõigetes 2 ja 2 1 ning § 14 lõikes 2 sätestatud nõuetele vastav nõustaja;

3) Maaelu Teadmuskeskus (edaspidi METK ).

(2) Nõustajal, kes pakub toetatavat nõuandeteenust, peavad olema piisavad teadmised ja kogemused §-s 4 sätestatud nõuandeteenuse valdkonnas. Eeldatakse, et piisavad teadmised ja kogemused on järgmistel isikutel:

1) kutsetunnistusega konsulent, kellele on omistatud 5.–7. kutsetase ja kes on registreeritud SA Kutsekoda kutseregistris;

2) konsulent, kelle kutsetunnistuse kehtivuse lõpptähtajast on möödunud kuni 12 kuud;

3) kõrgkoolide õppejõud;

4) teadustöötaja;

5) kutseõppeasutuse õpetaja;

6)

7) nõustajate järelkasvu programmi läbinud isik.

(2¹) Paragrahvi 4 lõikes 1 nimetatud valdkondades võib toetatavat nõuandeteenust osutada ka kutse- või kõrgharidusega isik, kellel on METKi hinnangul nõuandeteenuse osutamiseks piisavad teadmised, oskused ja kogemused ning valdkonnas, milles ta soovib nõuandeteenust osutada viimase kümne aasta jooksul vähemalt:

1) kolm aastat ettevõtluskogemust või

2) kolm aastat töökogemust.

(3) METKi nimel võib teenust osutada töötaja, kes vastab lõigetes 2 ja 2 1 ning § 14 lõikes 2 sätestatud nõuetele (edaspidi ka nõustaja ).

(4) Toetatavat nõuandeteenust ei tohi osutada:

1) veterinaarravimite, väetiste, põllumajandustootmiseks vajalike sisendite, või põllumajandustehnika müügi ning põllumajandussaaduste kokkuostu alal tegutsev füüsilisest isikust ettevõtja või tema ettevõtte töötaja ning äriühingu juhatuse liige, äriühingut juhtima õigustatud muu isik või äriühingu töötaja;

2) nõustaja, kes ei vasta lõigetes 2 ja 2 1 ning § 14 lõikes 2 sätestatud nõuetele.

(5) Nõuandeteenuse osutaja hoidub huvide konfliktist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 15 lõike 3 kohaselt. Huvide konfliktina käsitatakse olukorda, kus nõuandeteenuse osutajal või tema nimel tegutseval isikul, sealhulgas töötajal, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, on finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena.