Tallinna hankekord Art. 4Kesksed riigihanked

(1) Tallinna Strateegiakeskus on linna asutustele keskne hankija riigihangete seaduse tähenduses.

(1¹) Tallinna Haridusamet (edaspidi haridusamet ) on munitsipaallasteaedadele ning -lastehoidudele toitlustusteenuse riigihangete korraldamisel keskne hankija riigihangete seaduse mõistes. Kesksete riigihangete planeerimisel ja ettevalmistamisel lähtutakse haridusameti juhataja käskkirjaga kehtestatud korrast (edaspidi keskse hankimise kord ).

(1²) Tallinna Linnavaraamet on linna asutustele keskne hankija riigihangete seaduse tähenduses järgmistes valdkondades:

1) linna kinnisvara arendus- ja korrashoiuteenused, sealhulgas hoonete haldus-, tehnohooldus-, heakorra-, tarbimis- ja turvateenused ning remonttööd;

2) linna kinnisvara projekteerimine, ehitamine ja omanikujärelevalve, sealhulgas neile eelnevad uuringud ja hoone ekspertiisid ning mööbli ja sisustuse hankimine sisearhitektuurse projekteerimise alusel koostatud eraldi projekti kohaselt;

3) e-oksjonikeskkonna teenus, mis hõlmab linnale kuuluva kinnis- ja vallasvara võõrandamist, kinnisasjade koormamist asjaõigustega ning kinnisvara kasutusse andmist avaliku pakkumise teel.

(2) Nii Tallinna Strateegiakeskus kui ka Tallinna Linnavaraamet (edaspidi koos keskne hankija ) kaasab riigihanke ettevalmistamisse ning tehnilise kirjelduse koostamisse vajadusel linna asutuste vastava valdkonna spetsialiste.

(3) Keskne riigihange korraldatakse juhul, kui keskne hankija on analüüsinud linna asutuste sarnaseid hankevajadusi ja leidnud, et sarnaste riigihangete ühildamine on võimalik, põhjendatud ja otstarbekas. Hankevajadusi analüüsides võtab keskne hankija arvesse, kas keskse riigihanke korraldamine vähendab linna asutuste jaoks riigihanke korraldamisega seotud halduskoormust, toob kaasa lepingu eseme parema kvaliteedi või mastaabisäästu kaudu soodsama hinna.

(4) Keskne hankija koostab iga aasta viimases kvartalis kesksete riigihangete plaani kavandi, kuhu kannab info kesksete riigihangete kohta, mille plaanib ette valmistada ja läbi viia järgmisel kalendriaastal. Kesksete riigihangete plaanis märgitakse muu hulgas, millistes kesksetes riigihangetes osalemine on linna asutustele kohustuslik ja millistes vabatahtlik. Kui keskne riigihange on vabatahtlik, võib linna asutus otsustada, kas ta soovib sellega ühineda.

(5) Linna asutus ostab asju või tellib teenuseid keskse riigihanke tulemusena sõlmitud raamlepingu alusel. Väljaspool raamlepingut asjade ostmine või teenuste tellimine toimub raamlepingus, riigihangete seaduses ja hankekorras sätestatud tingimustel.

(6) Keskne hankija saadab kesksete riigihangete plaani kavandi linna asutustele arvamuse avaldamiseks, nende hankevajaduste täpsustamiseks ja kesksete riigihangete kohta ettepanekute tegemiseks.

(7) Keskse hankija juht kinnitab kesksete riigihangete plaani hiljemalt 31. jaanuaril. Kinnitatud kesksete riigihangete plaan avaldatakse keskse hankija veebilehel viivitamata ja edastatakse linna asutustele teadmiseks.

(8) Keskne hankija teavitab linna asutusi keskse riigihanke ettevalmistamisest ja riigihanke esialgsetest tingimustest. Linna asutustele antakse piisav aeg hanketingimuste kohta sisuliste ja põhjendatud ettepanekute tegemiseks, hankevajaduste esitamiseks ja vabatahtliku keskse riigihanke korral ka riigihankes osalemise soovist teatamiseks. Keskne hankija arvestab linna asutuste esitatud hanketingimuste kohta tehtud asjakohaste ettepanekutega või põhjendab nende arvestamata jätmist.

(9) Keskne hankija lähtub riigihanke läbiviimisel hankekorra §-st 6, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

(9¹) Keskse riigihanke läbiviimisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 1 nimetatud valdkonnas lähtutakse hankekorra §-st 6 ja ei kohaldata hankekorra §-i 8.

(10) Keskse riigihanke algatab keskse hankija juht, tema volitatud isik või riigihanke komisjon. Kui keskse riigihanke läbiviimiseks moodustatakse riigihanke komisjon, siis võib komisjoni liikmeks määrata ka linna asutuste teenistujaid, kes osalesid riigihanke tehnilise kirjelduse koostamises ja kellel on riigihanke esemele vastavas valdkonnas sisulised eriteadmised.

(11) Keskse riigihanke tulemusena sõlmib linna asutuste nimel raamlepingu keskse hankija juht või tema volitatud isik. Keskse hankija juht või tema volitatud isik võib sõlmida linna asutuste nimel ka keskse riigihankega seotud hankelepingu ja selle muudatused.

(12) Keskse riigihanke tulemusena sõlmitud raamlepingut on õigus muuta üksnes kesksel hankijal ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 1 nimetatud valdkonnas haridusametil. Linna asutus teavitab keskset hankijat või käesoleva paragrahvi lõikes 1 1 nimetatud valdkonnas haridusametit raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingu muutmise vajadusest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Hankelepingut on lubatud muuta üksnes juhul, kui keskne hankija või käesoleva paragrahvi lõikes 1 1 nimetatud valdkonnas haridusamet on andnud selleks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kooskõlastuse.

(13) Linna asutus teavitab keskset hankijat viivitamata nii sellest, kui ta on rakendanud keskse raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingus õiguskaitsevahendeid, kui ka sellest, et lepingupartner on rakendatud õiguskaitsevahendid vaidlustanud. Linna asutus edastab kesksele hankijale andmed kohaldatud õiguskaitsevahendite ja nende vaidlustamise kohta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

(14) Keskse hankija teenistuja, kes on märgitud keskses raamlepingus linna kontaktisikuks, korraldab linna asutustele raamlepingu täitmisega seotud infotunde, nõustab raamlepingu täitmist puudutavates küsimustes ning koostab ja teeb linna asutustele kättesaadavaks raamlepingute täitmisega seotud juhised.

(15) Linna asutus vastutab lepingu nõuetekohase täitmise eest, samuti raamlepingu alusel minikonkursside õiguspärase ja korrektse läbiviimise eest juhul, kui raamlepingus on hankelepingute sõlmimiseks ette nähtud minikonkursside korraldamine ja linna asutus korraldab minikonkursi ise. Kui linna asutus on korraldanud minikonkursi iseseisvalt, esitab ta riigihangete registrile minikonkursi tulemusena sõlmitud hankelepingu andmed, lähtudes hankekorra § 10 lõikest 7.

(16) Linna asutus võib kasutada keskse hankija loodud dünaamilist hankesüsteemi, kui keskne hankija on sellise võimaluse sätestanud dünaamilise hankesüsteemi loomise hanketeates. Linna asutus vastutab dünaamilise hankesüsteemi alusel seotud riigihanke õiguspärase ja korrektse läbiviimise eest, kui seotud riigihanke korraldab linna asutus ise. Kui linna asutus on korraldanud seotud riigihanke iseseisvalt, esitab ta riigihangete registrile seotud riigihanke tulemusena sõlmitud hankelepingu andmed, lähtudes hankekorra § 10 lõikest 7.

(17) Linna asutus võib tellida keskselt hankijalt riigihangete tugiteenust, sõlmides keskse hankija juhiga selleks kirjaliku kokkuleppe, mis käsitleb muu hulgas teenuse osutamise ulatust ja tingimusi.