Toetuse andmise tingimused ning kord meetmes „Kohaliku omava Art. 12Taotluste hindamine, valikukriteeriumid ja -metoodika

(1) Nõuetelevastavaid taotlusi hindab rakendusüksuse moodustatud hindamiskomisjon, mille koosseis kooskõlastatakse enne rakendusasutusega ning avalikustatakse rakendusüksuse veebilehel. Hindamiskomisjoni teenindab rakendusüksus.

(2) Nõuetele vastavate taotluste hindamise alus on valikumetoodika, mille kinnitab rakendusüksus kooskõlastatult meetme rakendusasutusega, ning sellise rakendusasutusega, kes nõustab riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist oma vastutusvaldkonna põhjal. Valikumetoodika koostamisel tugineb rakendusüksus lõikes 4 nimetatud valikukriteeriumidele, lõikes 5 nimetatud boonuspunktide andmise alustele ning lõigetes 6–11 sätestatud arvutus- ja menetluspõhimõtetele. Rakendusüksus avalikustab valikumetoodika oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval.

(3) Hindamiskomisjoni liikmed peavad:

1) vastama ÜSS2021_2027 § 11 lõikes 2 sätestatud nõuetele;

2) kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja partneritest ning isikliku seotuse esinemise korral ennast ettepaneku hindamisest taandama;

3) tagama hindamiskomisjoni liikmeksoleku ajal ning pärast liikmeksoleku aja lõppemist tähtajatult talle hindamiskomisjoni töö käigus teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsuse.

(4) Nõuetelevastavaks tunnistatud projekte hindab hindamiskomisjon valikukriteeriumide alusel, mis on kooskõlas ühendmääruse §-ga 7 ning mille osakaalud koondhindest on järgmised:

1) osakaalu 40 protsenti moodustab projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele, milles hinnatakse projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega ning projekti mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele;

2) osakaalu 25 protsenti moodustab projekti põhjendatus, milles hinnatakse projekti eesmärgipüstituse põhjendatust, ettenähtud tegevuste seotust eesmärkidega ning projekti tegevuste ajakava realistlikkust;

3) osakaalu 20 protsenti moodustab projekti kuluefektiivsus, milles hinnatakse projekti eelarve põhjendatust, otstarbekust ja vastavust läbipaistvuse põhimõttele;

4) osakaalu 10 protsenti moodustab taotleja ja partneri suutlikkus projekti ellu viia, milles hinnatakse, kas taotlejal on vajalik kvalifikatsioon ja kogemus ning vajalikud õiguslikud, organisatsioonilised või tehnilised eeldused projekti elluviimiseks kavandatud viisil, tagades projekti kestlikkuse ja jätkusuutlikkuse;

5) osakaalu 5 protsenti moodustab projekti kooskõla strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtete ja sihtidega, milles hinnatakse, kuidas lisaks projekti vahetutele eesmärkidele võetakse arvesse riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalseid põhimõtteid, nagu sooline võrdõiguslikkus, ligipääsetavus, keskkonnakaitse ja kliimaneutraalsus; ja kuidas aidatakse kaasa eesmärkide saavutamisele ning panustatakse seeläbi riigi pikaajalise arengustrateegia näitajatesse.

(5) Boonuspunkte antakse järgmistel tingimustel:

1) kui projektiga parandatakse juurdepääsu Rail Balticu kavandatavatele peatustele, siis antakse hindamisel boonusena 0,2 punkti;

2) kui projektil on positiivne mõju ühistranspordi kättesaadavusele ning koostoimivuse paranemisele jalgrattaga, jalgsi, ratastooli või muu abivahendiga liiklejale, siis antakse hindamisel boonusena 0,1 punkti.

(6) Taotlust hinnatakse skaalal 0–3, millest kõrgeim hinne on 3 ning madalaim 0. Lõikes 4 nimetatud iga valikukriteeriumi hinne kujuneb hindamiskomisjoni liikmete antud hinnanguväärtuste keskmisest.

(7) Taotluse koondhinne moodustub viisil, kui hindamiskomisjoni liikmete igale valikukriteeriumile antud hinnanguväärtuste keskmised korrutatakse läbi valikukriteeriumi osakaaluga, mille järel valikukriteeriumide hinded liidetakse ning lisatakse saadud summale boonuspunktid.

(8) Kui hindamiskomisjoni liikmetel tekib hindamise käigus taotluse kohta küsimusi, annab rakendusüksus taotleja jaoks küsimustele vastamiseks kuni kümnetööpäevase tähtaja, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

(9) Kui hindamiskomisjoni liikmete ühe valikukriteeriumi hinne erineb kahe punkti võrra, vaatavad hindamiskomisjoni liikmed valikukriteeriumi hinded ja põhjendused ühiselt üle ning vajaduse korral korrigeerivad antud hindeid.

(10) Hinnang taotlusele loetakse negatiivseks, kui kõikide valikukriteeriumide keskmine on võrdne ühega või on sellest väiksem. Muudel juhtudel loetakse hinnang taotlusele positiivseks.

(11) Positiivse hinnangu saanud taotlused järjestatakse lõikes 7 nimetatud koondhinde alusel NUTS 3 piirkonna pingeritta. Kui mitme projekti tulemuste koondsumma on võrdne, eelistatakse neid projekte, mis said lõike 4 punktis 1 nimetatud valikukriteeriumi alusel kõrgema hinde.

(12) NUTS 3 piirkonnale toetuseks eraldatud vahendite lõppemise korral või juhul, kui NUTS 3 piirkonna pingereas tekkinud jäägi eest ei ole võimalik järgmist positiivselt hinnatud projekti rahastada, võimaldatakse rahastamata jäänud pingereas olevatel projektidel osaleda üleriigilises taotlemises. Selleks moodustatakse lõikes 11 nimetatud põhimõtetel NUTS 3 piirkondade ülene üleriigiline pingerida ning uut taotluste esitamist ning hindamist ei toimu.

(13) Esimeses ja teises taotlusvoorus kasutamata, vabanevad ja täiendavad vahendid liidetakse ühtseteks üleriigilisteks vahenditeks, mis jaotatakse üleriigilise reservnimekirja alusel. Reservnimekirja all mõistetakse projektide üleriigilist pingerida, mis on moodustatud lõikes 12 nimetatud põhimõtete ja teise taotlusvooru hindamiskomisjoni poolt antud koondhinnete alusel.