Viljandi valla jäätmehoolduseeskiri Art. 3Mõisted

(1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

1) olmejäätmed on kodumajapidamistest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, sealhulgas paber ja kartong, klaas, metallid, plast, biojäätmed, puit, tekstiil, pakendid, elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmed, patareid ja akud ning suuremõõtmelised jäätmed, sealhulgas madratsid ja mööbel ning muudest allikatest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, mis on oma koostise ja omaduste poolest kodumajapidamisjäätmete sarnased;

2) segaolmejäätmed on liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk;

3) paberi- ja kartongijäätmed on liigiti kogutavad paberist ja kartongist materjalid;

4) pakendijäätmed on mis tahes pakend või pakendimaterjal, mis muutub pärast pakendi kasutamist jäätmeteks jäätmeseaduse § 2 tähenduses;

5) pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa;

6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed on kodumajapidamises, büroos, jaemüügikohas, hulgimüügiettevõttes ja toitlustusasutuses tekkinud toidu- ja köögijäätmed;

7) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, peened oksad ja muu taoline;

8) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed on pinnas, kivid ja muud bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed;

9) bioloogilised jäätmed on ühekordsed süstlad, operatsiooni käigus tekkinud jäätmed, tilkinfusioonisüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, kateetrid jt patsiendi kehavedelikega kokkupuutunud meditsiinitarbed;

10) puidujäätmed on töötlemata või töödeldud puidust jäätmed. Töödeldud puit on värvitud, immutatud, õlitatud, lakitud või muul viisil töödeldud puit;

11) klaasijäätmed on erinevat liiki klaasist materjalid, mida tuleb koguda liigiti vastava liigi põhiselt;

12) plastijäätmed on sünteetilisest materjalist ehk plastmassist jäätmed, nt mänguasjad, kelgud, nõud, kausid, vannid jms, aga mitte plastpakendid;

13) ehitus- ja lammutusjäätmed on ehituse, remondi ja lammutamise käigus tekkivad jäätmed (kivi, isolatsioonimaterjalid, puit jms);

14) suurjäätmed on jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada olmejäätmete mahutisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, kraanikausid jms. Suurjäätmetena ei käsitleta ehitusjäätmeid ning suuremõõtmelisi probleemtooteid, nagu autoromud või nende osad (sealhulgas rehvid), ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid (sealhulgas pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid) ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid;

15) metallijäätmed on põhikoostiselt mustmetallidest või värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevad jäätmed;

16) tervishoiujäätmed on tervishoiu-, hoolekande- või veterinaarteenuse osutamisel tekkinud nakkusohtlikud, bioloogilised, ravimi- ja muud jäätmed;

17) ohtlikud jäätmed on (värvide jt olmes kasutatavate kemikaalide jäägid ning nendega saastunud taara, kõlbmatuks muutunud patareid, akud, vanaõli, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid, tulekustutid jmt);

18) taaskasutatavad jäätmed on jäätmed, mille taaskasutamine on õiguslikult ja tehnoloogiliselt võimalik;

19) jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks;

20) kogumismahuti on jäätmete kogumiseks kasutatav mahuti;

21) ühismahuti on jäätmemahuti, mida omavahelise kokkuleppe alusel kasutab rohkem kui üks jäätmevaldaja ning mille tühjendamiseks on vähemalt ühel jäätmevaldajal sõlmitud jäätmevedajaga jäätmeveoleping;

22) kompostimine on biolagunevate jäätmete lagundamine aeroobses keskkonnas;

23) komposter on biolagunevate jäätmete lagundamiseks kasutatav seade;

24) korraldatud jäätmevedu olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt;

25) veopiirkond on eeskirjaga kindlaksmääratud ala, kust korraldatud jäätmeveo raames kogutakse kokku korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed;

26) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveo tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum;

27) jäätmetekitaja on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kes sooritab jäätmetega toiminguid, mille tagajärjel jäätmete olemus või koostis muutub, näiteks tegeleb jäätmete eeltöötlusega või segab jäätmeid;

28) jäätmekäitleja on juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, vahendab, müüb edasi, taaskasutab või kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena;

29) jäätmevedaja on riigihangete seaduses sätestatud korras kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse (edaspidi riigihanke) tulemusena valitud isik, kes osutab korraldatud jäätmeveo teenust;

30) jäätmeveoleping on korraldatud jäätmeveo teenuse osutamiseks jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahel sõlmitud leping;

31) taaskasutusorganisatsioon on juriidiline isik, mille asutajad ja liikmed on pakendiettevõtjad või nende moodustatud juriidilised isikud, mille liikmed, osanikud või aktsionärid on pakendiettevõtjad;

32) teenustasu on korraldatud jäätmeveo raames jäätmevaldaja poolt jäätmevedajale teenuse osutamise eest makstav tasu;

33) lisateenus on korraldatud jäätmeveo raames jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale osutatav teenus, millega kaasneb jäätmevaldajale lisahüve ning selle tarbimine on vabatahtlik;

34) territooriumi haldaja on kinnisasja omanik või hoonestusõiguse omanik;

35) detailplaneeringu koostamise kohustusega ala on alad, mis on näidatud eeskirja lisas 1, kus käesoleva eeskirja § 20 lõike 1 punkti 1 kohaselt on segaolmejäätmete kogumismahutite minimaalne tühjendamissagedus üks kord 4 nädala jooksul;

36) hajaasustusala on käesoleva eeskirja mõistes ala, mida ei ole määratletud detailplaneeringu koostamise kohustusega alana, kus käesoleva eeskirja § 20 lõike 1 punkti 3 kohaselt on segaolmejäätmete kogumismahutite minimaalne tühjendamissagedus üks kord 12 nädala jooksul;

37) kortermaja on alates kaheksa korteriga elamu.

(2) Eeskirjas nimetamata mõiste kasutamisel lähtutakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest definitsioonidest, vastava definitsiooni puudumisel sõna üldlevinud tähendusest.