Tööhõiveprogramm 2024–2029 Art. 41Palgatoetus

(1) Palgatoetuse eesmärk on toetada tööandja otsust võtta tööle väiksema konkurentsivõimega või ebasoodsas olukorras olev inimene ja soodustada tema tööle asumist.

(2) Palgatoetus on tööandjale palgakulude osaline hüvitamine.

(3) Palgatoetust makstakse, kui tööandja võtab tööle töötu, kes on olnud tööta 365 päeva viimase 450 päeva jooksul.

(3¹) Palgatoetust makstakse, kui tööandja võtab tööle töötu, kes on olnud tööta 180 päeva viimase 225 päeva jooksul ja kes on:

1) kuni 29-aastane (kaasa arvatud);

2) 55-aastane või vanem;

3) töötuna arvele võtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vanglast vabanenud või

4) tervisest tuleneva takistusega.

(3²) Lõigetes 3 ja 3 1 nimetatud tööta olemiseks loetakse perioodi, kui isik ei olnud hõivatud järgmiste tegevustega:

1) töötamine töölepingu või töövõtu-, käsundus- või teenuse osutamiseks sõlmitud muu võlaõigusliku lepingu alusel või avalikus teenistuses olemine, välja arvatud ajutine töötamine tööturumeetmete seaduse § 11 tähenduses;

2) ettevõtluskonto omamine ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse tähenduses;

3) ametis olemine Riigikogu liikmena, Euroopa Parlamendi liikmena, Vabariigi Presidendina, Vabariigi Valitsuse liikmena, kohtunikuna, õiguskantslerina, riigikontrolörina, riikliku lepitajana, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu palgalise esimehena või palgalise aseesimehena, valla- või linnavalitsuse palgalise liikmena, sealhulgas vallavanema või linnapeana, osavalla või linnaosavanemana;

4) sõltumatu isikuna avalik-õigusliku ameti pidamine;

5) äriühingu juhatuse liikmeks, prokuristiks, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanikuks, välismaa äriühingu filiaali juhatajaks või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juhiks olemine;

6) juriidilise isiku tulumaksuseaduse §-s 9 nimetatud juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olemine, kui juhtimis- või kontrollorgani liige sai selle eest tasu;

7) füüsilisest isikust ettevõtjana registreeritud olemine;

8) füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses abikaasa või registreeritud elukaaslasena osalemine;

9) õppimine õppeasutuses statsionaarses õppes või täiskoormusega õppes;

10) viibimine ajateenistuses, korralises asendusteenistuses või erakorralises reservasendusteenistuses;

11) Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga või pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga abikaasa või registreeritud elukaaslasena kaasas olemine, kui talle maksti abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu välisteenistuse seaduse § 67 alusel.

(4) Palgatoetust võib taotleda füüsiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja, eraõiguslik juriidiline isik ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kui lõikes 3 või 3 1 nimetatud töötu võetakse tööle tähtajatu või vähemalt kuuekuulise tähtajaga töölepinguga.

(4¹) Tööandja saab sama inimese tööle võtmisel uuesti palgatoetust taotleda, kui lõikes 6 nimetatud halduslepingu lõppemisest selle inimesega seonduvalt on möödunud vähemalt viis aastat.

(5) Palgatoetust ei maksta, kui töötu on või on 36 kuu jooksul enne palgatoetuse taotlemist olnud eraõigusliku juriidilise isiku, kuhu teda tahetakse tööle võtta, juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse § 9 tähenduses või prokurist või usaldusühingu või täisühingu osanik või kui talle kuulub või on 36 kuu jooksul enne palgatoetuse avalduse esitamist kuulunud sellest eraõiguslikust juriidilisest isikust rohkem kui 50 protsenti.

(6) Töötukassa sõlmib palgatoetuse maksmiseks tööandjaga halduslepingu 12 kuuks. Alla üheaastase tähtajalise töösuhte korral sõlmitakse haldusleping töölepingu kehtivuse ajaks.

(7) Palgatoetuse suurus ühes kalendrikuus on 50 protsenti töötaja palgakulust, kuid mitte rohkem kui 50 protsenti halduslepingus sätestatud töötaja ühe kuu eeldatavast töötasust ega suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär. Palgakuluks loetakse töötaja töötasu ja muud tasud, millelt töötuskindlustuse seaduse alusel peetakse kinni töötuskindlustusmakse.

(8) Palgatoetuse suurus arvutatakse töötuskindlustuse seaduse § 35 alusel asutatud töötukassa andmekogu (edaspidi töötukassa andmekogu ) andmete alusel.

(8¹) Palgatoetust makstakse kalendrikuude eest, millal töötukassa andmekogu andmete kohaselt on inimesele välja makstud tasusid, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse.

(9) Palgatoetust makstakse kuue kuu eest lõigetes 3 ja 3 1 nimetatud inimese tööle asumisest arvates, kuid mitte pikema aja jooksul kui 12 kuud halduslepingu kehtivuse algusest arvates.

(10) Tähtajaliselt tööle võtmisel makstakse palgatoetust töösuhte poole tähtaja eest, kuid mitte pikema aja eest kui kuus kuud halduslepingu kehtivuse algusest arvates ning mitte pikema aja jooksul kui 12 kuud halduslepingu kehtivuse algusest arvates.

(11) Töötukassa nõuab tööandjalt palgatoetuse täies ulatuses tagasi, kui töösuhe lõpetatakse enne kuue kuu möödumist töösuhte algusest või alla üheaastase tähtajaga töösuhe lõpetatakse enne poole nimetatud tähtaja möödumist ja töösuhte lõpetamise aluseks on:

1) töölepingu seaduse § 79 või

2) töölepingu seaduse § 89 lõige 1 või sama paragrahvi lõike 2 punkt 1.

(12) Töötukassa nõuab tööandjalt palgatoetuse tagasi osaliselt, kui töösuhe lõpetatakse lõikes 6 nimetatud halduslepingu kehtivuse ajal pärast kuue kuu möödumist töösuhte algusest või alla üheaastase tähtajaga töösuhe lõpetatakse pärast poole töösuhte tähtaja möödumist ja töösuhte lõpetamise aluseks on:

1) töölepingu seaduse § 79 või

2) töölepingu seaduse § 89 lõige 1 või sama paragrahvi lõike 2 punkt 1.

(13) Lõikes 12 nimetatud osalise tagasinõude korral arvutatakse tagasinõude suurus, jagades väljamakstud palgatoetuse summa lõikes 6 nimetatud halduslepingu tähtajaga, arvutatult päevades, ning korrutades päevade arvuga, mille võrra töösuhe kestis halduslepingu tähtajast vähem.