Tööhõiveprogramm 2024–2029 Art. 26Koolitustoetus

(1) Koolitustoetuse eesmärk on soodustada majanduse struktuurimuutusi ning toetada tööandjat tema töötajatele muutustega kohanemiseks vajalike oskuste ja teadmiste õpetamisel.

(2) Koolitustoetusega hüvitatakse tööandjale osaliselt töötaja koolitamisega seotud kulud.

(3) Koolitustoetust makstakse, kui töötaja tööleping on sõlmitud tähtajatult või kehtib pärast taotluse esitamist vähemalt kuus kuud:

1) töötaja tööle võtmisel või teisele ametikohale asumisel valdkonna põhikutsealal, mille kohta on kutseseaduse § 7 1 lõike 3 punktis 2 nimetatud tööjõuvajaduse uuringuga tuvastatud kasvav tööjõuvajadus ja mille tööjõu nõudlus ületab pakkumist, või erandina töötukassa määratud ametisse, mille tööjõuvajadus tuleneb muust eelnimetatud uuringus põhjendatud asjaolust;

2) töötaja töötamise jätkamiseks tööandja majandustegevuse ümberkorraldamisel, uue tehnoloogia kasutuselevõtmisel või kvalifikatsiooninõuete uuenemisel;

3) töötaja eesti keele oskuse arendamiseks tasemeeksamiks ettevalmistaval eesti keele täienduskoolitusel;

4) töötaja info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaoskuste arendamiseks;

5) töötaja roheoskuste arendamiseks.

(3¹) Lõike 3 punktis 1 nimetatud põhikutsealadele vastavate ametite loetelu avaldatakse töötukassa veebilehel ja vaadatakse üle vähemalt kord aastas ning vajaduse korral uuendatakse seda.

(4) Koolitustoetust võib taotleda eraõiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja tööandjana ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus.

(5) Lõike 3 punktis 1 nimetatud juhul otsib tööandja esmalt vaba töökoha täitmiseks töötukassa vahendusel sobivaid töötajaid töötukassas töötuna arvel olevate isikute seast. Kui tööandja töötukassa vahendusel sobivat töötajat ei leia, võib ta töötaja leida muul viisil ja tema tööle võtmiseks toetust taotleda.

(6) Lõike 3 punktis 2 nimetatud:

1) majandustegevuse ümberkorraldamiseks loetakse muu hulgas olukorda, kui olulisel määral muutub ettevõtte tootmis- või teenindusprotsess, ettevõte siseneb uuele sihtturule või uude tegevusvaldkonda ning ümberkorraldusega kaasneb muutus töötajate arvus;

2) kvalifikatsiooninõuete uuenemiseks loetakse eelkõige olukorda, kus õigusakti või kutsestandardi muudatuse tõttu peab töötaja viima enda teadmised ja oskused vastavusse uute kvalifikatsiooninõuetega ja muudatus on jõustunud taotluse esitamisele eelneva kahe aasta jooksul;

3) tehnoloogia uuenemiseks loetakse muu hulgas olukorda, kus võetakse kasutusele uued seadmed või masinad, millega töötamine eeldab töötajatelt uusi teadmisi ja oskusi, ja muudatus ei ole toimunud varem kui taotluse esitamisele eelneva kahe aasta jooksul.

(6¹) Lõike 3 punktis 5 nimetatud roheoskused on oskused, mis aitavad parandada energia- ja ressursitõhusust, vähendada kasvuhoonegaaside heidet ning hõlmavad ringmajanduse põhimõtete laialdasemat juurutamist.

(6²) Lõike 3 punktis 5 nimetatud tegevuse raames toetatakse õppimist õppekavadel, mille arendamist on rahastatud haridus- ja teadusministri poolt Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused” § 7 lõike 1 alusel kehtestatud toetuse andmise tingimuste kohaselt. Erandina, lähtudes tööturu vajadusest, võib töötukassa toetada õppimist viidatud toetuse andmise tingimustes nimetamata õppekava alusel, mille töötukassa määrab koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Toetatavate õppekavade ja õppeasutuste loetelu avaldatakse töötukassa veebilehel ja vaadatakse üle vähemalt kord aastas ning vajaduse korral uuendatakse seda.

(7) Lõike 3 punktides 2–5 nimetatud juhul makstakse toetust, kui tööandja on töötuskindlustuse seaduses sätestatud korras maksnud tööandja töötuskindlustusmakset vähemalt 24 kuul taotluse esitamisele eelneva 36 kuu jooksul.

(8) Koolitustoetust ei maksta töötaja eest, kellega toetust taotlev tööandja on taotluse esitamisele eelneva kuue kuu jooksul töölepingu üles öelnud töölepingu seaduse § 89 alusel.

(9) Koolituse maht on vähemalt 50 akadeemilist tundi ja koolitus võib kesta kuni 12 kuud.

(10) Koolitustoetust makstakse, kui koolituse korraldaja on täienduskoolitusasutus või täiskasvanute koolituse seaduse § 15 lõikes 4 nimetatud juhul muu täienduskoolituse pakkuja (edaspidi koos koolitusasutus ). Kui koolitustoetust taotletakse eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistavaks eesti keele täienduskoolituseks, peab täienduskoolitusasutusel olema tegevusluba asjaomasel keeleoskustasemel eesti keele täienduskoolituse läbiviimiseks.

(11) Tööandjale makstakse koolitustoetust:

1) koolituse maksumuse hüvitamiseks arve ja selle pangaülekandega tasumist tõendava dokumendi alusel;

2) töötaja koolitusel osaletud aja eest iga koolitustunni kohta töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud tunnitöötasu alammääras, mis kehtib koolitustoetuse otsuse tegemise ajal;

3) töötaja koolitusel osalemisega seotud sõidukulu hüvitamiseks arve ja selle pangaülekandega tasumist tõendava dokumendi alusel, kui koolitus toimub väljaspool Eestit.

(12) Töötukassaga eelneval kokkuleppel võib tööandjale hüvitada lõikes 11 nimetatud kulude kogusummast:

1) kuni 80 protsenti, kuid mitte rohkem kui 5000 eurot töötaja kohta;

2) kuni 100 protsenti, kuid mitte rohkem kui 2500 eurot töötaja kohta lõike 3 punktis 1 nimetatud juhul, kui tööandja võtab tööle töötuna arvel oleva isiku;

3) kuni 50 protsenti, kuid mitte rohkem kui 5000 eurot töötaja kohta, kui § 47 lõikes 1 nimetatud komisjoni määrustes sätestatud vähese tähtsusega abi ülemmäär on täitunud ja koolitustoetust makstakse § 47 lõikes 2 sätestatud riigiabina.

(13) Lõike 3 punktides 1–4 sätestatud alustel ei maksta samale tööandjale sama töötaja eest koolitustoetust kokku rohkem kui 2500 eurot kolme aasta jooksul.

(13¹) Lõike 3 punktis 5 sätestatud alusel ei maksta samale tööandjale sama töötaja eest koolitustoetust kokku rohkem kui 2500 eurot kolme aasta jooksul.

(14) Töötukassa võib põhjendatud juhul koolitustoetuse andmisest keelduda või toetust vähendada, muu hulgas juhul, kui koolituse maksumus ei ole põhjendatud, arvestades koolituse kestust või teiste samalaadsete koolituste hinda.

(15) Koolitustoetust makstakse, kui:

1) toetuse taotlus on esitatud enne koolituse algust ja lõike 3 punktis 1 nimetatud juhul pärast töölepingu sõlmimist, aga mitte hiljem kui nelja kuu jooksul töötaja tööle asumisest;

2) lõike 11 punktides 1 ja 3 sätestatud koolituskulusid tõendavad dokumendid on esitatud töötukassale hiljemalt kuue kuu jooksul koolituse lõppemisest.

(16) Koolitustoetust ei määrata, kui:

1) tööandjal või koolitusasutusel on äriregistrist kustutamise hoiatus või tema suhtes on algatatud likvideerimismenetlus või pankrotimenetlus;

2) tööandja või koolitusasutus on oluliselt rikkunud töötukassaga sõlmitud halduslepingut või hankelepingut või töötukassa kehtestatud koolituskaardi koostööpõhimõtteid;

3) tööandjal on äriregistrile esitamata majandusaasta aruanne, mille esitamise tähtaeg on saabunud või

4) tööandjal on maksuvõlg, mis kokku on 100 eurot või suurem ja on ajatamata.

(17) Töötukassa keeldub koolitustoetuse andmisest või tunnistab koolitustoetuse andmise otsuse kehtetuks, kui tööandja on taotluses märgitud koolitusasutus, samuti siis, kui selgub, et tööandjaks oleva koolitustoetust taotleva juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse § 9 tähenduses või kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse või hallatava asutuse juht või isik, kellele kuulub vähemalt 50 protsenti tööandjaks olevast juriidilisest isikust, on:

1) koolitusasutuse juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse § 9 tähenduses või talle kuulub vähemalt 50 protsenti koolitusasutusest;

2) füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev koolitusasutus või koolituse lektor, õppejõud, juhendaja või muus sarnases rollis (edaspidi lektor ) või

3) punktis 1 või 2 nimetatud isiku abikaasa, vanem või laps või neid seob ühine majapidamine.

(18) Töötukassal on õigus põhjendatud juhul koolitustoetuse andmise otsust muuta või otsus kehtetuks tunnistada, muu hulgas juhul, kui koolitus ei võimalda saavutada õppekavas ette nähtud või toetuse taotluses kirjeldatud eesmärke.