Tööhõiveprogramm 2024–2029 Art. 23Tööturukoolitus

(1) Tööturukoolituse eesmärk on toetada inimest tööle asumiseks või töötamiseks vajalike üld- või ametioskuste omandamisel, arvestades majandustegevusaladel vajaliku tööjõu ja oskuste nõudlusega.

(2) Tööturukoolitus on täienduskoolitus täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses, mida võib korraldada täienduskoolitusasutus. Tööturukoolituse õppekavas peab olema ette nähtud õpiväljundite saavutatuse hindamine vastavalt täienduskoolituse standardile.

(3) Ühe tööturukoolituse kestus ei või ületada 12 kuud.

(4) Töötukassa sõlmib tööturukoolituse korraldamiseks täienduskoolitusasutusega halduslepingu või võimaldab inimesel valida sobiva tööturukoolituse töötukassa kvalifitseeritud täienduskoolitusasutuste pakutavate koolituste (edaspidi koolituskaart ) seast. Töötukassa rahastab üldjuhul tööturukoolitust, mis toimub grupikoolitusena.

(5) Tööturukoolituse maht koolituskaardiga on vähemalt 26 akadeemilist tundi. Koolituse maht võib olla väiksem, kui koolitus on vajalik kutseeksami sooritamiseks, kvalifikatsiooni tõendava dokumendi saamiseks või töötamiseks ametialal, millele on õigusaktides ette nähtud lisanõuded. Koolituse mahu hulka ei arvata iseseisva töö tunde.

(6) Koolituskaardi alusel toimuva tööturukoolituse kulu võib töötukassa tasuda:

1) töötaja eest kuni 2500 eurot kolme aasta jooksul;

2) töötu, koondamisteatega töötaja, kinnipeetava töötaja, kinnipeetava muu isiku ja pensioniealise muu isiku eest kokku kuni 2500 eurot kolme aasta jooksul, arvestades § 28 lõikes 7 sätestatut.

(7) Tööturukoolitust koolituskaardiga võimaldatakse, kui täienduskoolitusasutuselt laekub töötukassale koolitusele registreerimise teade kuue kuu jooksul koolituse tegevuskavas kokkuleppimisest.

(8) Töötule, koondamisteatega töötajale, kinnipeetavale töötajale, kinnipeetavale muule isikule ja pensioniealisele muule isikule võimaldatakse tööturukoolitusi õppekavarühmade ja nendesse kuuluvate õppekavade alusel. Õppekavade loetelu koostab töötukassa koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga, lähtudes kutseseaduse § 7 1 lõike 3 punktis 2 nimetatud tööjõuvajaduse uuringutest, riigi strateegilistest ja valdkondlikest arengukavadest, tööjõuvajadusega seotud statistikast või muust teabest tööjõuvajaduse kohta. Erandina, lähtudes tööturu vajadusest, võib töötukassa osutada tööturukoolitust loetelus nimetamata õppekava alusel. Õppekavade loetelu avaldatakse töötukassa veebilehel ja vaadatakse üle vähemalt kord aastas ning vajaduse korral uuendatakse seda.

(9) Töötule, koondamisteatega töötajale, kinnipeetavale töötajale, kinnipeetavale muule isikule ja pensioniealisele muule isikule võimaldatakse eesti keele koolitust, mis valmistab ette eesti keele tasemeeksamiks või A1-taseme saavutamiseks.

(10) Tööturukoolitust koolituskaardi alusel võimaldatakse töötajale, kes töötab töölepingu või teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses ja kellel on töötuskindlustuse seaduse § 6 2 lõigete 1 ja 3 ning § 7 lõigete 1–2 3 ja 4 alusel arvestatud töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud taotlemisele eelneva 36 kuu jooksul ja kui ta on:

1) 18-aastane kuni vanaduspensioniealine, tal puudub eri- või kutsealane haridus ja tema sissetulek taotlemisele eelneval kalendriaastal on väiksem kui nimetatud kalendriaasta 12-kordne kolmanda kvartali Eesti keskmine brutokuupalk Statistikaameti avaldatud andmete alusel;

2) 50-aastane kuni vanaduspensioniealine ja tema sissetulek taotlemisele eelneval kalendriaastal on väiksem kui nimetatud kalendriaasta 12-kordne kolmanda kvartali Eesti keskmine brutokuupalk Statistikaameti avaldatud andmete alusel;

3) 18-aastane kuni vanaduspensioniealine ja tal on tervisest tulenev takistus või tema viimasel töövõime hindamisel töövõimetoetuse seaduse alusel on tööturukoolituse taotlemisele eelnenud 12 kuu jooksul tuvastatud vähemalt ühes võtmetegevuses vähemalt kerge piirang, kuigi töövõime vähenemist ei ole tal tuvastatud;

3¹) 18-aastane kuni vanaduspensioniealine ega sobi töötervishoiuarsti otsuse kohaselt senisel töökohal töötama või töötervishoiuarst on tal diagnoosinud tööst põhjustatud haiguse või kutsehaiguse või talle on esitatud töölepingu ülesütlemise avaldus, mille kohaselt öeldakse töösuhe üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punkti 1 alusel, või teade teenistusest vabastamise kohta avaliku teenistuse seaduse § 93 lõike 1 alusel;

3²) 18-aastane kuni vanaduspensioniealine ja talle on määratud soodustingimustel vanaduspension soodustingimustel vanaduspensionide seaduse alusel või väljateenitud aastate pension väljateenitud aastate pensionide seaduse alusel;

4) 18-aastane kuni vanaduspensioniealine ja tema töökoht on lõikes 18 või 19 sätestatud põlevkivisektori ettevõttes.

5)

(11) Lõiget 10 ei kohaldata koondamisteatega töötajale ja kinnipeetavale töötajale.

(12) Lõike 10 punktides 1 ja 2 nimetatud töötaja sissetulek arvutatakse, võttes arvesse taotluse esitamisele eelnenud kalendriaastal Maksu- ja Tolliameti andmeid tasu kohta, millelt makstakse sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktide 1, 3, 4, 6 ja 9 või välislepingu alusel, või andmeid summa kohta, millelt makstakse maksu ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel, ning andmeid välisriigist saadava töötasu kohta. Töötaja sissetulekuks loetakse ka töötuskindlustushüvitis, vanemahüvitis, ajutise töövõimetuse hüvitis, tööandja makstav haigushüvitis ja vabatahtlik töövõimetushüvitis.

(13) (14) Lõike 10 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud töötajatele võimaldatakse koolituskaardi alusel informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia õppevaldkonda kuuluvat tööturukoolitust ja tööturukoolitust, mis valmistab ette töötajaid töötama põhikutsealal, mille kohta on kutseseaduse § 7 1 lõike 3 punktis 2 nimetatud tööjõuvajaduse uuringuga tuvastatud kasvav tööjõuvajadus ja mille tööjõu nõudlus ületab pakkumist, või erandina töötukassa määratud kutse- või ametialal, mille tööjõuvajadus tuleneb muust eelnimetatud uuringus põhjendatud asjaolust. Põhikutsealade vastavate õppekavarühmade ja õppekavade loetelu koostab töötukassa koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Loetelu avaldatakse töötukassa veebilehel ja vaadatakse üle vähemalt kord aastas ning vajaduse korral uuendatakse seda.

(15) Lõike 10 punktides 3–3 2 nimetatud töötajale võimaldatakse tööturukoolitust koolituskaardi alusel lõikes 8 sätestatud õppekavarühmade ja nendesse kuuluvate õppekavade alusel.

(16) (17) Tööturukoolitust koolituskaardi alusel ei võimaldata, kui valitud täienduskoolitusasutus on koolituse taotleja tööandja või kui taotleja on täienduskoolitusasutuse juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse § 9 tähenduses või talle kuulub vähemalt 50 protsenti täienduskoolitusasutusest või ta osutab täienduskoolitusasutusele koolitusteenust füüsilisest isikust ettevõtjana või võlaõigusliku lepingu alusel.

(18) Põlevkivisektori ettevõttena käsitatakse Ida-Virumaal tegutsevat või tegutsenud ettevõtjat, kes vastab vähemalt ühele järgmisele tingimusele:

1) ettevõtja omab kehtivat põlevkivi kaevandamise luba või on sellise ettevõtjaga samasse kontserni kuuluv põlevkivi töötlev või tootmisseadmete remondi ja hooldusega või logistikaga tegelev ettevõtja;

2) ettevõtja vastas 31. detsembri 2022. a seisuga punktis 1 esitatud tingimustele ja jätkab tegevust punktis 1 nimetatud valdkonnas;

3) ettevõtja on asutatud või asutatakse punktis 1 või 2 esitatud tingimustele vastava ettevõtja ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise tulemusel ja jätkab tegevust punktis 1 nimetatud valdkonnas;

4) ettevõtja vastas punktis 1, 2 või 3 esitatud tingimustele ja on lõpetamisel või likvideerimisel.

(19) Põlevkivisektori ettevõttena käsitatakse ka Ida-Virumaal tegutsevat ettevõtjat, kes ei vasta ühelegi lõikes 18 esitatud tingimusele, kuid kes osutab või on osutanud lõikes 18 nimetatud ettevõtjale põlevkivi kaevandamiseks, töötlemiseks või põlevkivi tootmisseadmete remondiks ja hoolduseks või logistikaks otseselt vajalikke teenuseid.