Võru valla jäätmehoolduseeskiri Art. 2Mõisted

(1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

1) jäätmed on mis tahes valla sasi, mille nende valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema;

2) olmejäätmed on kodumajapidamistest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed (sealhulgas paber ja kartong, klaas, metallid, plast, biojäätmed, puit, tekstiil, pakendid, elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmed, patareid ja akud ning suuremõõtmelised jäätmed, sealhulgas madratsid ja mööbel) või muudest allikatest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, mis on oma koostise ja omaduste poolest kodumajapidamisjäätmete sarnased;

3) segaolmejäätmed ehk prügi on liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk;

4) biojäätmed on järgmised biolagunevad jäätmed: aia- ja haljastujäätmed, kodumajapidamises, büroos, jaemüügikohas, hulgimüügiettevõttes ja toitlustusasutuses tekkinud köögi- ja sööklajäätmed ning toiduainetööstuses tekkinud jäätmed, mis on oma koostise ja olemuse poolest samalaadsed köögi- ja sööklajäätmetega;

5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed (rohi, lehed ja peened oksad jmt);

6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed on kodumajapidamises, jaemüügikohas ja toitlustusasutuses tekkinud toidu- ja köögijäätmed nagu puu- ja köögiviljade puhastamise jäägid, liha- ja kalajäägid, poolfabrikaadid, kohvi- ja teepuru sh filtrid, pagaritooted jmt;

7) kompostimine on biojäätmete looduslik biokeemiline lagundamine mikroorganismide toimel maapinnal või kompostris;

8) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed on kivid, pinnas jms jäätmed, mis tekivad aiapidamisel, kuid ei ole biolagunevad;

9) ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma omaduse tõttu võivad olla ohtlikud inimese tervisele, varale või keskkonnale (näiteks värvide jt olmes kasutatavate kemikaalide jäägid ning nendega saastunud taara, kõlbmatuks muutunud patareid, akud, vanaõli, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid, tulekustutid jmt). Ohtlikud jäätmed on tähistatud jäätmenimistus tärniga;

10) jäätmenimistu on keskkonnaministri 14.12.2015 määruse nr 70 „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“ lisa;

11) pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid;

12) pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa;

13) pakendiorganisatsioon ehk taaskasutusorganisatsioon on juriidiline isik, mille asutajad ja liikmed on pakendiettevõtjad või nende moodustatud juriidilised isikud, mille liikmed, osanikud või aktsionärid on pakendiettevõtjad. Pakendiorganisatsiooni eesmärk on pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamine;

14) probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtoodete alla kuuluvad elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad, põllumajandusplast, akud ja patareid, rehvid ning mootorsõidukid ja nende osad;

15) jäätmehooldus on jäätmekäitlus, sealhulgas selleks vajaliku jäätmerajatiste taristu rajamine ja hooldus, järelevalve jäätmekäitluse üle ning jäätmekäitluskohtade rajamine ja hooldus, sealhulgas järelhooldus;

16) jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine, sealhulgas sortimine, ja kõrvaldamine, sealhulgas vahendamine või edasimüümine;

17) jäätmekäitleja on juriidiline või füüsiline isik, kes tegeleb jäätmete kogumise, vedamise, taaskasutamise või kõrvaldamisega, sealhulgas vahendamise või edasimüümisega majandus- või kutsetegevusena ja kellel on selleks tegevuseks keskkonnakaitseluba või kes on Keskkonnaametis jäätmekäitlejana registreeritud;

18) jäätmetekitaja on füüsiline või juriidiline isik, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kes sooritab jäätmetega toiminguid, mille tagajärjel jäätmete olemus või koostis muutub, näiteks tegeleb jäätmete eeltöötlusega või segab jäätmeid;

19) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveo tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum;

20) jäätmevedaja on jäätmeveo teenuse osutaja, kellel on keskkonnakaitseloa või registreeringu alusel õigus jäätmeid vedada;

21) jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sealhulgas jäätmete eelsortimine ja eelladustamine ning mehaaniline töötlemine ilma jäätmete koostist ja olemust muutmata, eesmärgiga vedada need edasiseks käitlemiseks jäätmekäitluskohta;

22) jäätmete kõrvaldamine on nende ladestamine prügilasse, põletamine ilma energiakasutuseta või muu samaväärne toiming, mis ei ole taaskasutamine, kaasa arvatud jäätmete ettevalmistamine kõrvaldamiseks, isegi kui toimingul on osaliselt teisene tagajärg ainete või energia taasväärtustamise näol;

23) jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, mille peamine tulemus on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et nad asendavad teisi materjale, mida muidu oleks sellel otstarbel kasutatud, või jäätmete ettevalmistamine nende eelnimetatud otstarbel ja viisil kasutamiseks kas tootmises või majanduses laiemalt;

24) korduskasutus on toiming, millega tooteid või nende osi, mis ei ole jäätmed, kasutatakse uuesti nende esialgselt otstarbel;

25) korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt;

26) kontsessioonileping on korraldatud jäätmeveo teenuse raames kogutud jäätmete käitlemiseks vallavalitsuse ja jäätmekäitleja vahel riigihanke tulemusel sõlmitud leping;

27) jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja kui tellija ja jäätmekäitleja või jäätmevedaja kui töövõtja vahel sõlmitud leping, millega jäätmekäitleja või jäätmevedaja võtab endale jäätmete osalise või täieliku käitlemise kohustuse ning millega jäätmekäitleja muutub jäätmevaldajaks pärast seda, kui jäätmevaldaja on jäätmed üle andnud, kui leping ei näe ette teisiti;

28) jäätmeveoleping on korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise leping, mis on sõlmitud jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahel;

29) jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks ja maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik;

30) jäätmejaam on spetsiaalselt rajatud, tehniliselt varustatud ehitis, kuhu on paigaldatud taaskasutatavate jäätmete kogumiseks kogumismahutid, sh ohtlike jäätmete kogumismahutid;

31) kogumispunkt on üldkasutatavas kohas paiknev asjakohaselt märgistatud kogumismahuti liigiti kogutud jäätmete üleandmiseks (paberi, kartongi, plasti, klaasi jms jaoks);

32) jäätmete kogumismahuti (edaspidi ka jäätmemahuti) on konteiner, mahuti või pakend, kuhu kogutakse territooriumil tekkinud jäätmed liigiti vastavalt mahutil märgitud infole;

33) tiheasustusala käesoleva määruse tähenduses on Võru valla üldplaneeringus välja toodud tiheasustusalad. Ülejäänud valla territoorium on hajaasustusala.

(2) Käesolevas eeskirjas nimetamata mõiste kasutamisel lähtutakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses, riigihangete seaduses ja teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest definitsioonidest, vastava definitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest.